Eelnõu viib liiklusrikkujad kodukohas ühiskondlikule tööle

Kohtulikult karistatud teevad ühiskondlikku tööd. Foto: Elmo Riig / Sakala

Peagi riigikokku esimesele lugemisele jõudev eelnõu lubaks edaspidi ka väärtegude puhul määrata karistuseks ühiskondlikku tööd, ainus tingimus on see, et ka karistatu ise peab sellega nõus olema.

Üldkasuliku töö kohaldamine väärtegude puhul on uus karistuse liik, mille puhul määratakse töö tegemist ehk üldkasuliku töö tegemist isikutele, kes on karistatud kas rahatrahviga või arestiga. «Kui mõelda, et kes need isikud on, siis need on valdavalt liiklushuligaanid ehk liikluseeskirjade vastu patustanud,» ütles eelnõu vastutav riigikogu liige Robert Antropov.

Eile riigikogu õiguskomisjonis arutlusel olnud eelnõu seletuskirja järgi moodustavad liiklusrikkujad kõigist arestialustest umbes 35 protsenti. Väärteoaresti asendamine ÜKTga ei sobi sõltuvusprobleemide ja pika kuritegeliku karjääriga isikutele.

ÜKT kohaldamine karistusena on võimalik vaid aresti asendusena ning seda isiku nõusolekul. ÜKT sätestamine iseseisva karistusliigina, isiku nõusoleku nõudeta, on välistatud, sest sel juhul oleks tegemist sunnitööga.

Arestimajad on pungil täis

Antropov selgitas, et praeguses olukorras, kus arestimajad on pungil täis, ei jää kohtutel midagi muud üle, kui jätkuvalt rahatrahve määrata ning seda ka siis, kui eelmised rahatrahvid on maksmata. «ÜKT juurutamisega väärtegude puhul luuakse uued võimalused nendele isikutele mitte raha maksta ja mitte arestikambris riigi kulul konutada, vaid teha üldkasulikku tööd ühiskonna jaoks.»

«Eelnõu peaks seega lahendama arestimajade probleemi ja lahendama ka selle, et kui inimesel ei ole trahviraha kusagilt võtta, siis pigem tehku ta tööd ja olgu kasulik,» lisas Antropov.

ÜKT hakkaks toimuma isiku elukohajärgses omavalitsuses politsei järelevalve all. «Eelnõu ettevalmistamisel arutati tööde teemat ka paari kohaliku omavalitsusega ja nn sotsiaalseid töökohti on igal pool olemas. Kõik sõltub sellest, kui aktiivsed on kohalikud omavalitsused ja kohalikud ettevõtjad sellistele inimestele tööd pakkuma. Suvel suvetööd, talvel lumerookimine- sellist tööd, mida võib olla niisama teha ei tahaks- seda on väga palju. Kõik aga sõltub kohaliku omavalitsuse tahtest,» rääkis Antropov.

Tegeleb siseministeerium

Eilsel komisjoni istungil olid kohal ka siseminister Marko Pomerants ja justiitsminister Rein Lang, kes rääkisid selgeks selle, kumma haldusalasse hakkab järelevalve jääma. Kui näiteks kriminaalhooldusega tegeleb justiitsministeerium, siis tekkis Antropovi sõnul küsimus, et kas neile ei saaks ka laiendada ÜKTd. «Tõdeti, et ühed on siiski kriminaalkurjategijad ja kahe isikurühma ühendamine ei oleks eetiline ning ministrid jõudsid järeldusele, et ÜKT puhul jääb järelevalve siseministeeriumile ehk politseile.»

Kuigi ÜKTd saab rakendada ainult isiku nõusolekul, tähendab nõusolek ühtlasi kohe ka seda, et edaspidine hakkab toimuma politseitöötaja korralduste alusel ning tööle tuleb ilmuda ettenähtud ajal.

13 uut töökohta

Kuigi justiitsministeeriumi hinnangul võiks aastas ÜKTd rakendada 500 isikule ja politseiameti hinnangul 1350 isikule, võib Antropovi sõnul kõne alla tulla isegi suurem number kui 1500. «Sest see, mis liikluse puhul karistustega toimub, on täitsa masendav- kümned tuhanded trahvid ja arestid. Komisjon kasutab oma töös politseiameti hinnangut ja selle järgi on paika pandud ka eeldatav uute ametikohtade arv politseis- 13 ja aastane kulu 3 miljonit krooni,» sõnas Antropov.

Eelnõus on juttu ka elektroonilisest valvest, mida ka juba praegu rakendatakse. Kuid rakendatakse isikute puhul, kes on ennetähtaegselt vabastatud ja rakendatakse selleks, et vähendada vanglate koormust. Eelnõuga laiendatakse ka elektroonilise valve rakendamist isikutele, kes on süüdi mõistetud kuni kuuekuulise karistusega. «Ning võib juhtuda, et isik ei satugi trellide taha, vaid kannab karistust elektroonilise valve all,» märkis Antropov.

Valitsuse algatatud karistusseadustiku, väärteomenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, karistusregistri seaduse ning kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse eelnõu peaks riigikogus esimesel lugemisel olema 2. juunil.

Seaduse jõustumisajaks on kavandatud 1. jaanuar 2011.