Uus keeleseadus teeb keelepoliitikast riiklikult tähtsa küsimuse

Foto: Mihkel Maripuu

Eelmisel nädalal justiitsministeeriumisse viimastele kooskõlastamistele läinud uus keeleseadus kohustab riigikogu edaspidi vähemalt kord kahe aasta jooksul analüüsima keelepoliitikat ning eesti keele arengut olulise tähtsusega riikliku küsimusena.

«See on üsna oluline asi ja kindlasti tõmbab olulist tähelepanu keele temaatikale ja arengule,» kinnitas keeleseaduse eelnõu koostanud töörühma juht ja haridusministeeriumi keeleosakonna juhataja Jaak Viller.

Lisaks antakse uue seadusega praegu haridusministrit nõustavale eesti keele nõukogule senisest kõrgem staatus ning sellest saab valitsust keelepoliitika küsimustes nõustav asjatundjate kogu. Ka uue keeleseaduse koostamise ettepaneku tegi keelenõukogu.

Praegune keeleseadus kehtib alates 1995. aastast. Selle aja jooksul on seda korduvalt muudetud, kuid suurem mure on see, et seaduse esialgne loogika on mõne mahuka muudatusega paigast ära nihkunud. Viller märkis, et selline seadus vajab ümbervaatamist umbes kümneaastase vaheaja järel.

Keeleseaduse eelnõu ette valmistanud komisjoni kuuluv keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk rääkis, et seaduse uues versioonis on korrastatud selle struktuuri, sõnastatud on seaduse eesmärk ja täpsemalt piiritletud selle reguleerimisala. Mitmed mõisted, näiteks avalik ja ametlik keelekasutus, avalik teave, on senisest paremini defineeritud. Täpsemalt on reguleeritud ka kaupleja kohustused kaupade ja teenuste varustamisel eestikeelse teabega ning lepingute keel. «Loodetavasti annab ajakirjanduskeele kohta käiv säte alust ajakirjandusvaldkonna keelekasutuse hea tava välja töötamiseks,» sõnas Tomusk.

Senisest täpsemalt on reguleeritud ka eesti keele valdamise ja kasutamise nõuded. Nendel muukeelsetel töötajatel, kes on hariduse või kutse omandanud eesti keeles ja kellel on eesti keel selge, on edaspidi senisest väiksem võimalus keeleinspektori vaatevälja sattuda. Esimest korda on kehtestatud täiskasvanute koolituse eesti keele õppekavade kvaliteedinõuded.

Keeleinspektsiooni jaoks on Tomuski sõnul uues seaduses terve rida olulisi muudatusi, millest ta tõi välja neli. Teabekeele valdkonnas on lisandunud säte, et kaubamärgi kasutamisel isiku tegevuskoha tähisena või reklaamis tuleb kaubamärgi võõrkeelne osa, mis sisaldab olulist teavet tegevuskoha või pakutava kauba või teenuse kohta, esitada ka eestikeelsena. Sellega ei piirata kaubamärgi kasutamist ega kahjustata kaubamärgi eristusvõimet, kuid see aitab suurel määral võõrkeelestunud avalikku ruumi tõhusamalt eestikeelsemaks muuta ning paremini kaitsta eestlasest tarbijate õigusi.

Samuti on nüüd seaduses kirjas, et kui Eestis registreeritud asutusel, äriühingul, mittetulundusühingul, sihtasutusel või füüsilisest isikust ettevõtjal on avalikkusele suunatud võõrkeelne veebileht, peab see sisaldama eestikeelset teavet tema tegevusvaldkonna ja/või pakutavate kaupade või teenuste kohta. Praeguses seaduses veebilehtede keelekasutus otsesõnu reguleeritud ei ole.

Reklaami keelt reguleerivasse sättesse on lisatud ka poliitreklaami eestikeelsuse nõue.

Kehtivas keeleseaduses on kirjas, et eesti keele eksamit ei pea sooritama need töötajad, kes on omandanud tasemehariduse eesti keeles. «Paljudel juhtudel on neil küll olemas dokument eestikeelse hariduse omandamise kohta, kuid tegelik keeleoskus puudub. Uus seadus lubab sellised inimesed keeleeksamile suunata. Seega on uus seadus senisest selgemalt suunatud just eesti keele kaitsele,» rääkis Tomusk.

Jaak Viller lisas, et keeleseaduse eelnõu tuli tagasi ministeeriumite kooskõlastusringilt ja läks eelmisel nädalal justiitsministeeriumisse, mis on viimane valitsuseelne instants. «Meie töö on tehtud, kui saame menetletud ka sealt tulnud märkused ja ettepanekud,» ütles Viller.

Seni on ministeeriumitelt tulnud märkusi sadakond ja enamikku neist on ka arvestatud.

Komisjon alustas tööd 2008. aasta sügisel ja seadus on planeeritud jõustuma 2011. aasta algusest.