Päevatoimetaja:
Loora-Elisabet Lomp
+372 5916 2730

Lugejate kirjad

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Pm

Paar «ilusat» mälestust

Räpasusest. 1950. aastatel Vene kroonust vabanenuna reisisin läbi mitmest linnast, nagu Orjol, Gorki, Voronež, Rostov. Seal olid linna avalikud käimlad nagu väikesed kuurid, laudlobudikud, laudpõrandaga, keskmine laud puudus, selle avause kohal kükitati.

Aga igas sellises asutuses olid juba suured, ligemale meetrikõrgused s**ahunnikud. Selliseid asutusi, muidugi viisakamal kujul, hakkas hiljem silma Eestiski. Nende seintele olid kriidiga kirjutatud «toredad» luuletused, nagu: «Küll meie elu kiitust väärib / meil uued asjad levinud / kuid Pensas nägin peldikut / mis s**a ära määrib.»

Tagasi üles