Piirivalvekopterite ja –laevade valmisolek suureneb

Piirivalvekopter. Foto: Küllike Rooväli

Siseministeeriumi investeering tuleval aastal piirivalvekopterite ja piirivalvelaevade valmisolekuks on ligi kaks miljonit eurot, mis suurendab kopterite ja piirivalvelaevastiku valmidust oma ülesandeid täita.

Piirivalve helikopterite investeeringuteks on järgmise aasta eelarves ette nähtud täiendavalt ligi 1,6 miljonit eurot. Sellest läheb 670 000 eurot ühe kopteri korraliseks lennutundidest tulenevaks hoolduseks ning 900 000 euro eest ostetakse lennuvahendite enimkuluvaid varuosasid. Need varuosad on hoolduste ja remontide tarbeks, mida teeb Eestis politsei- ja piirivalveameti enda hooldustiim ja mille olemasolu võimaldab kiirendada hoolduseks kuluvat aega.

«Sellise rahastusega saame tagada, et piirivalve kolm helikopterit töötavad tõrgeteta. Täiendav rahastus võimaldab tagada ka mõistliku varuosade lao. Helikopteri pidamine on väga kallis ning hooldus ja kapitaalremonditööd on märkimisväärse kuluga,» ütles siseminister Ken-Marti Vaher Postimehele.

Minister tõdes, et piirivalvekopterite halduskulu on paratamatult väga kõrge, sinna sisse käib hooldus, mida tuleb teha konkreetse arvu lennutundide järel, samuti tuleb neil regulaarselt välja vahetada varuosi, kuna kopterid on valmisolekus ööpäevas 24 tundi ja nädalas seitse päeva. «See, et kopterid töötades kuluvad, on paratamatu,» tõdes ta.

Samas rõhutas siseminister, et kopterite ööpäevaringne valmisolek kogu aasta vältel on hädavajalik. Lisaks piiri valvamisele ja merepäästele kuulub piirivalvekopterite ülesannete hulka ka näiteks raskelt vigastatud isikute transport. Eelkõige on see vajalik hajaasustusega piirkondades ja saartel. «Kopterivõimekuse kasvule aitab kaasa ka uue kopteri püsibaasi avamine Kuressaares tänavu suvel,» lisas Vaher.

Vaher tõdes, et ideaalis võiks Eesti piirivalve käsutuses olla rohkem kui kolm helikopterit, kuid samas peab lähtuma ka mõistlikkusest.

«Avaliku sektori juhtide ülesanne on alati lugeda raha. Isegi kui meil oleks piiramatu hulk raha, siis ma arvan, et me peame lähtuma ka mõistlikkusest. Loomulikult võiks kopteribaas olla Eestis suurem. Me oleme territooriumilt märkimisväärselt suurem riik kui rahvaarvult. Me oleme rahvaarvult 10 korda väiksem kui Holland, aga territooriumilt sama suur. See tähendab, et me peame katma ka neid paikasid, kus on inimesi küll vähe, aga ka nendele tuleb tagada kriisiolukordades transporditeenus. Aga ma arvan, et me katame praegu olemasolevate kopteritega  ära hädavajaliku. Kopter on äärmiselt kallis lennuvahend, alati saab ka kasutada alternatiive, olgu need siis laevad või maismaatransport,» lausus Vaher.

Piirivalvelaevastikule on tuleval aastal täiendavalt ette nähtud 400 000 eurot, mis võimaldab viia laevu merele kolmandiku võrra sagedamini kui tänavu. Piirivalvelaevastiku kogupäevade arv merel suureneb 600 päeval 800 päevale.

«See on oluline selleks, et valvata piiri ja reageerida kiiremini erinevatele kriisiolukordadele ja  merepäästesündmustele ning avastada kiiremini merereostust. Piirivalvelaevastikus on kokku viis laeva, neist kõige uuem on eelmisel aastal valminud reostustõrjevõimekusega piirivalvelaev Kindral Kurvits,» lausus siseminister.

Vaheri sõnul tuleb Eestis merepiiririkkumisi sageli ette, kuid  Eesti riik on valvel, paneb selliseid sündmusi tähele ja kindlasti reageerib nendele. «Riigipiiride rikkumised on rahvusvahelises praktikas tavapärased, oluline on, et need ei jääks märkamata. Mõned piiririkkumised on provokatiivsed, mõned kogemata juhtunud,» rääkis Vaher.