Eriteenete eest ei saanud tänavu kodakondsust keegi

Viimati andis valitsus mullu veebruaris eriteenete eest kodakondsuse rahvaluuleteadlasele, Peterburi religiooni ja filosoofia instituudi professorile Isidor Levinile. Foto: Toomas Huik

Tänavu ei andnud valitsus eriteenete eest kodakondsust mitte kellelegi, viimastel aastatel on selle au osaliseks saanud paar inimest.

Siseminister Ken-Marti Vaher ütles Postimehele, et valitsuskoalitsioon on eriteenete eest kodakondsuse andmisel teinud põhimõttelise muudatuse: selleks peab olema väga tugev põhjendus.

«Valitsus üldjuhul hoidub eriteenete eest kodakondsuse andmisest ja see põhimõte kehtib vähemalt selle valitsuskoalitsiooni ajal,» sõnas ta.

Vaheri sõnul on keeruline üheselt sõnastada, millistel tingimustel võib erandkorras kodakondsuse saada, kuna iga juhtum on unikaalne. Ta tõdes, et peale valitsuse liikmete nõusoleku peab sel inimesel olema Eesti ees teeneid, mida tajub kogu ühiskond.

«Üks põhjus senise praktika ülevaatamiseks on selles, et mõned otsused anda inimesele eriteenete eest kodakondsus on olnud vastuolulised ja tekitanud ühiskonnas elavat debatti. Valitsus peab jõudma selgusele, kas ühe või teise isiku eriteened on riigi ees sellised, et peaks andma kodakondsuse olukorras, kus inimene ei ole kõiki kodanikuks saamise tingimusi täitnud,» rääkis Vaher.

Vastavalt seadusele viib taotlused kodakondsuse saamiseks eriteenete eest valitsusse siseminister. Vaheri sõnul ei ole sellel aastal jõudnud siseministeeriumisse ühtegi sellist taotlust.

«On kuulda olnud, et ministeeriumidele on taotlusi tehtud, aga ministeeriumid on neid taotlusi ise menetlenud. Meie huviorbiiti jõuavad taotlused sellisel juhul, kui siseministeeriumisse esitatakse ametlik taotlus viia eriteenete eest kodakondsuse andmine otsustamiseks valitsuse istungile. Selliseid taotlusi ei ole tänavu siseministeeriumile esitatud,» lausus Vaher.

Valitsus on alates 2008. aastast andnud eriteenete eest kodakondsust ainult seitsmel juhul. Eelmisel aastal sai sel alusel kodakondsuse üks inimene. 2011. ja 2010. aastal ei saanud eriteenete eest kodakondsust keegi, 2009. aastal sai kolm ja 2008. aastal samuti kolm inimest.

Viimati andis valitsus mullu veebruaris eriteenete eest kodakondsuse  rahvaluuleteadlasele, Peterburi religiooni ja filosoofia instituudi professorile Isidor Levinile, kes oli varem Venemaa kodanik. Valitsus põhjendas otsust tema erakordsete teenetega eesti kultuuri säilitamisel ja edendamisel. Levin on rahvusvaheliselt tunnustatud folklorist ning on kaasa aidanud Tartu Ülikooli rahvaluuleprofessori Walter Andersoni teadusliku metoodika ülemaailmsele levikule.

Eriteenete eest kodakondsuse andmise põhjendatus on kohati tekitanud avalikkuses vastakaid arvamusi. Näiteks selgus 2011. aasta lõpus, et kunagine transiidiettevõtja Maksim Liksutov, kes sai 2005. aasta lõpus kodakondsuse panuse eest Eesti majandusse, on võtnud endale ka Venemaa kodakondsuse.

Topeltkodakondsust Eesti seadused aga ei võimalda. Politsei- ja piirivalveamet algatas 2011. aasta lõpus menetluse Liksutovilt Eesti kodakondsuse äravõtmiseks. Pärast menetluse algust esitas Liksutov ise taotluse Eesti kodakondsusest loobumiseks. Mullu veebruaris vabastas valitsus Liksutovi Eesti kodakondsusest. Praegu töötab ta Moskva transpordiameti juhina.

Seaduse järgi võib valitsus anda teaduse, kultuuri, spordi või muul alal osutatud eriliste teenete eest Eesti kodakondsuse aastas kuni kümnele inimesele. Veel eelmise kümnendi alguses sai nii Eesti kodanikuks igal aastal ligi kümme inimest.