Valitsus püüab eripensionid kaotada järk-järgult

Raudteelaste ametiühingu juht Oleg Tšubarov võitleb oma valdkonna töötajate õiguse eest varem pensionile jääda. Foto: Toomas Huik

Et valitsus ei jõudnud läinud nädalal kabinetiarutelus eri- ja sooduspensionide kaotamise osas kokkuleppeni, peab sotsiaalminister Hanno Pevkur uuesti asuma kõnelustesse asjassepuutuvate ministritega.

«Me ei otsustanud [valitsuses] veel midagi,» ütles Pevkur eile Postimehele. «Seis oli selline, et erinevate erialade vahed jäid liiga suureks.»

Kabinetiaruteluks eripensionide kaotamise asjus ettevalmistatud dokumendid on valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel salajased. Tõenäosus eripensionide kaotamine veel praeguse valitsuse ajal ära otsustada kahaneb aga iga päevaga, mis toob parlamendivalimised lähemale. Samas võib näiteks kohtunike eripensioni küsimus jõuda otsustamisele riigikogus arutelu all oleva uue kohtute seadusega.

Kes peaks rohkem saama?

Sotsiaalministri sõnul on praegu suurim ülesjäänud vastuolu siseministeeriumi ja kaitseministeeriumi vahel. «Küsimus on, mis on kaitseväelaste ja politseinike-piirivalvurite töö sisuline erinevus, et nende pension peaks olema erinev,» sõnas ta.

Kaitseväelaste eripensionide allesjätmise nimel ühel või teisel kujul on avalikult sõna võtnud hulk militaartegelasi.

Pevkur ütles, et erinevate riigiteenistujate pensionitingimuste vahel on tarvis saavutada kõigile arusaadav kokkulepe. «Tegeleme selle teemaga edasi,» lubas ta.

Eripensionide kaotamine tulevastele pensionisaajatele oli ka üks meetmetest, mida rahandusminister Jürgen Ligi pakkus valitsusele välja oma «kärpepaberis», millega ta näitas koha kätte järgmisest eelarvest lisaraha küsinud ministritele. Rahandusminister oli seda paberit kommenteerides optimistlik, et tegemist on sammuga, mis võib sel aastal otsuseni jõuda, ehkki rahaline mõju eelarvele avaldub alles hiljem.

Ehkki eripensionide kabinetiarutelu ei viinud neljapäeval tulemuseni, kinnitas rahandusministeerium eile, et neil ei ole eripensionide kaotamise teemal midagi uut öelda.

Selleks, et praegune valitsus eri- ja sooduspensionide vähendamisega vähemalt kuhugi jõuaks, on lootus kõige suurem 1992. aastal kinnitatud erialade nimekirja osas, mis annavad soodustingimustel pensionile saamise õiguse ja kinnitati toona valitsuse määrusega.

«Kohtun veel maikuus sel teemal tööandjate ja ametiühingute esindajatega,» ütles sotsiaalminister Pevkur. Tema sõnul ei ole mõtet seda nimekirja hakata puhastama erialadest, mida nüüdses Eestis tegelikult võib-olla enam ei olegi, vaid see tuleks kaotada, ja erialade puhul, mis on jätkuvalt tervistkahjustavad, tuleb olukord lahendada kindlustuse abil.

Tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus on Eestis senini kehtestamata, kuigi selle kavasid on arutatud aastaid.

Vastavalt töö ohutusele viis kuni kümme aastat varem pensionile saamist lubav nimekiri pärineb oma olemuselt Nõukogude ajast. Tollal peeti lihtsamaks tööohutusse investeerimise asemel ohtlikku tööd tegevad inimesed lihtsalt varem pensionile ära saata.

Raudteelased on vastu

Varasemal pensionilelubamisel oli aga ka teine eesmärk: nimelt taheti meelitada inimesi tööle neisse valdkondadesse, kuhu kaadri saamisega oli tollal raskusi.

Raudteelaste ametiühingu esimees Oleg Tšubarov kinnitas eile, et nemad olid juba pensioniea üldise tõusu vastu ja on vastu ka raudteelastele viis aastat varem pensionile saamise võimaluse kaotamisele. Töötingimused pole lihtsalt nii palju paremaks muutunud, et seda õigustada, lausus ta.

«Vajadusel hakkame kas või streikima,» ütles Tšubarov. Teda pahandas ka see, et ametiühingud pole siiani näinud seaduseelnõu ega selle seletuskirja, vaid neile on kõigest öeldud, et selline asi on olemas.
Põhimõtteliselt oleksid raudteelased valmis ka selleks, et varasem pensionileminemise õigus võetaks seadusest välja ja selle maksaks neile kinni tööandja – ent see ei sobi jälle tööandjale.

Eripensionide kaotamine ei puudutaks seniste kavade järgi neid, kes juba seda saavad või kes on selle välja teeninud, samuti kehtiks teatud üleminekuperiood. Kõikvõimalikke eripensione reaalselt saavate inimeste arv on Eestis paari tuhande ringis.

Näiteid sooduspensioni saajatest

Metalli töötlemine
Koldepottsepp, terasevalaja, survevalaja, käiaja, vannide puhastaja tsüaanist ja pliist, kuuma metalli troppija, käsisepp jne.
Klaasitööstus
Klaasipuhuja, klaasiahju täitja, pinnariisuja, klaasiandja, tahvelklaasi murdja, klaastoodete happega poleerija, klaasimassi valaja jne.
Paberitööstus
Tselluloosikeetja, leeliseaurutaja, leelisekeetja, soodakatlatööline jne.
Trükitööstus
Kirjavalaja, klišeesöövitaja, preparaator klišee söövituslahuste valmistamisel jne.
Mäetööd
Kiviraidur, lõhkemeister, autokraana juht, ekskavaatorijuht, geofüüsik, jne.
Toiduainetööstus
Tubakalõikaja, nahkade kuivtöötleja, sooletöötleja, nahakõlutustaja, kondiliimi valmistaja, kalajahuseadme juht jne.
Allikas: Riigi Teataja