«Nii peaministri kui siseministri ehk Eesti riigi huvi oli ja on teada saada tõde ja kõik asjaolud välja selgitada,» vahendas siseministeeriumi nõunik Priit Põiklik BNSile ministeeriumi seisukohta. «Antud juhtumi puhul on Venemaaga koostöö olnud lünklik, vahetatud on hulk infot, kuid olulistes küsimustes on infovahetus puudulik. Me saame tugineda meie prokuratuuri seisukohale, mille kohaselt ei anna Eesti kriminaalasjas kogutud tõendid alust Krossi kahtlustamiseks.»
Erinevalt IRLi kuuluva Vaheri juhitud siseministeeriumist on reformierakondlasest Ansip Vaheri erakonnakaaslase Krossi kahtlustamise suhtes teisel arvamusel. Venemaa kahtlustab Krossi seotuses kaubalaeva Arctic Sea kaaperdamisega ja kuulutas ta oktoobri keskel läbi rahvusvahelise politseiorganisatsiooni Interpol tagaotsitavaks.
Ansip ütles esmaspäeval riigikogus Interpoli ja Krossi tagaotsimise teemalistele küsimustele vastates ja siseministeeriumi haldusalas olevatelt ametkondadelt saadud teabele tuginedes, et tagaotsimisjuhtumit uurinud erinevatest riikidest pärit Interpoli viieliikmeline sõltumatute ekspertide komisjon on jõudnud järeldusele, et tagaotsimiseks on alus olemas.
«Missugust informatsiooni see viieliikmeline komisjon on vallanud, missugust informatsiooni Interpol valdab, seda me kahjuks teada ei saa, sest et need viis liiget, kes on küsimust kaalunud, ei ole kohustatud ja isegi ei tohi jagada uurimissaladusega seotud informatsiooni. Praegune teadmine on selline, et Interpolil on alus olemas Eerik-Niiles Krossi tagaotsitavaks kuulutamisele,» lausus Ansip parlamendi ees saadikute küsimustele vastates.
Endise luurekoordinaatori ja praeguse munitsipaalpoliitikust kaitseministri nõuniku Krossi tagaotsimiskuulutus on juba kaks kuud Interpoli tagaotsitavate internetilehel.