Anatoli Ljutjuk: soovide postkastist leiab eeskätt eestlaste kirju

Elab mungana: Anatoli Ljutjuk otsustas mungaeluga alustada varsti pärast koguduse loomist ning loodab, et taevaisa annab talle selleks jõudu ka edaspidi. Foto: Toomas Huik

Muinasjuttudesse on kätketud tarkus ja neid peaks täiskasvanudki lugema, ütleb ukraina kultuurikeskusele ja kreekakatoliku kogudusele aluse pannud munk Anatoli Ljutjuk. Ta leiab siiski, et Kristuse sündimise lugu muinasjutuks pidada on lausa ohtlik.

Tallinna vanalinnas Laboratooriumi tänaval asuv ukraina kultuurikeskus ja kirik mõjub kui oaas keset üha meeletumaks muutuvat jõulupalavikku. Juba 1970. aastatel Eestisse elama asunud kunstnik ja vabamõtleja Anatoli Ljutjuk (66), kellest hiljem munk sai, toimetab oma kaaskonnaga rahulikult edasi, sest kaubandustänavatel möllav kaos neid ei puuduta. Päevad ja nädalad mööduvad ikka ühes rütmis – puhta keskkonna ja looduse eest palvetades ning lastele või täiskasvanutele töötube korraldades. Iidseid töövõtteid ja -tavasid osatakse siin hinnata.

Tänases jõulumeeleolust kantud intervjuus räägime Anatoli Ljutjukiga ukrainlastest, eestlastest, katsest nõukaajal Rootsi emigreeruda, mungaelust ning sellestki, miks on olulised muinasjutud, soovide postkast ja kristlik kultuur üldse.