Ministeerium ei nõustu Tallinna koolide rahastamise kriitikaga

Haridusministeerium Tartus. Foto: Lauri Kulpsoo

Kui Tallinna linnavõim väidab, et riik ei täida kohustust rahastada erivajadustega õpilaste koole ning alustas seetõttu kohtuteed, siis haridus- ja teadusministeerium kriitikaga ei nõustu.

Haridus- ja teadusministeeriumi kõneisiku Asso Ladva sõnul on Tallinna linnal nagu kõikidel omavalitsustel õigus avada koole. «Tallinn võib ka täna avada koole hariduslike erivajadustega lastele, kuid riik vastutab just selle eest, et kogu Eestis oleks olemas piisaval hulgal ja kvaliteetseid koole erivajadustega lastele. Samas võivad nii eraomanik kui ka omavalitsus avada koole erivajadustega lastele ja sellisel juhul lasub vastutus nende pidamise eest neil,» selgitas Ladva BNSile.

Ministeeriumi seisukoht on, et kui Tallinn on ise otsustanud avada oma erivajadustega laste koolid, siis pidajana vastutab nende rahastamise eest. «Samas tuleb rõhutada, et riik toetab Tallinna linna nende pidamisel – riigieelarvest eraldatavas haridustoetuses võib haridusliku erivajadusega lapse kohta makstav toetus sõltuvalt lapse erivajadusest ja õppekorraldusest olla kuni 14 korda suurem kui tavakooli lapse oma. Kuid vastutus koolide eest on kooli pidaja õlul,» rõhutas Ladva.

Tema sõnul võib siin paralleeli tõmmata riigigümnaasiumidega. «Riik on endale võtnud kohustuse luua 2020. aastaks igasse maakonda puhas gümnaasium, kuid see ei tähenda seda, et riik võtaks kõik omavalitsuste gümnaasiumid üle, keelaks omavalitsustel neid avada või sunniks sulgema,» rääkis Ladva.

Tallinna linnavõim pöördus riigi vastu kohtusse, kuna leiab, et riik ei täida talle pandud kohustust tagada erivajadustega õpilaste koolide ülalpidamine. Linnavõimu kinnitusel on vastavalt kehtivale seadusele hariduslike erivajadustega õpilaste koolide ülalpidamine seaduse kohaselt riigi kohustus, kuid praeguseni ei ole riik seda seaduses sätestatud ulatuses teinud. Tallinna linnakantselei õigusteenistus esitas 11. detsembril Tartu halduskohtule kaebuse, et nõuda riigilt tema kohustuse täitmist hariduslike erivajadustega õpilaste ees ja koolipidamisega linnale kaasnevate kulutuste hüvitamiseks kohustamist.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (PGS) näeb ette, et riik tagab koolide asutamise ja pidamise nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja mitmete teiste puuetega õpilastele. Ehkki seadus jõustus juba 1. septembril 2010, ei ole riik oma kohustuse täitmist veel alustanud, märkis linnavõim.

«Tallinn on siiani jätkanud tegelikult riigi ülesande täitmist, milleks linnal kulub igal aastal üle 1,2 miljoni euro,» rääkis abilinnapea Mihhail Kõlvart. «Ühiskonna kõige nõrgemaid liikmeid abita jätta oleks võimatu. See ei tähenda aga, et Tallinna inimlikku käitumist saab lõpmatult ära kasutada, pannes seejuures kohalikele omavalitsusele seadusega üha uusi kohustusi, millele rahalist katet ei kaasne,» lisas Kõlvart.

Pärast PGSi jõustumist tegi Tallinna linn haridus- ja teadusministeeriumile (HTM) ettepaneku hariduslike erivajadustega õpilaste koolide ( HEV) riigipoolseks rahastamiseks või nende pidamise üleandmiseks riigile. Tallinna haridusamet on korduvalt HTM-i poole pöördunud kirja teel ning kohtutud on ka läbirääkimiste laua taga, kuid seni tulutult.

«Kuna läbirääkimised ei ole tulemusi andnud, ei ole linnal oma õiguste kaitseks muid efektiivseid võimalusi, kui esitada kaebus Tartu halduskohtule,» ütles Kõlvart. «Kaebuse eesmärk on tuvastada, et riik on kohustatud hüvitama linnale seni HEV-koolide pidamisel kantud kulud. Linn soovib, et kohus kohustaks riiki tegema kindlaks Tallinna linnale tekkinud kulud ja need hüvitama ning et edaspidi hüvitaks riik linnale HEV-õppe kulud samadel alustel ja tingimustel, nagu riigi koolides.»

Lisaks oma kohustuse täitmata jätmisel kohtles riik kuni käesoleva aasta alguseni ebavõrdselt ka HEV-koolide õpetajaid, makstes riigikoolide pedagoogidele 20 protsendi võrra kõrgemat palka kui teistele HEV-lastega tegelevatele pedagoogidele, märkis linnavõim.