/nginx/o/2009/09/18/237509t1h664d.jpg)
Eesti Noorteühenduste Liidu (ENL) poolt 30. märtsil välja kuulutatud konkursil noortevolikogude loomiseks kandideerisid 12 maakonna vallad, toetust jagati 26 omavalitsusele, mai jooksul suunatakse toetus veel 4 omavalitsusele.
Selgusid 26 omavalitsust, kuhu luuakse noortevolikogud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Programmi raames saab lõplikult toetust 30 omavalitsust 14 Eesti maakonnas, vahendas ENLi pressiesindaja.
Taotlusi ei laekunud Põlvamaalt, Hiiumaalt ega Tartumaalt. Tartumaal tegutseb analoogse projektiga Domus Dorpatensis, mis hiljuti asutas Tartumaale 5 noortevolikogu.
«Meil on hea meel näha, et noortevolikogusid on hakatud rohkem tähtsustama ja taolisi algatusi on tehtud ka teiste organisatsioonide poolt. Lisaks Tartumaale on kohaliku tasandi noorte osaluskogude projektid käimas veel Viljandimaal ning Järvamaal,» kommenteeris ENLi noorte osaluskogude koordinaator Kristo Notton.
Notton avaldas kahetsust, et Hiiumaalt ega Põlvamaalt ei laekunud ühtegi taotlust, mille tõttu on sealsetel noortel potentsiaalselt vähem osalusvõimalusi teiste maakondade noortega võrreldes. «Me ei taha Põlvamaa ja Hiiumaa noori kuidagi karistada, püüame seal veel kohaliku tasandi osalusvõimalusi rohkem tutvustada ning noortemeelsed omavalitsused
sellekohast algatust toetama saada.»
Konkursile laekunud avaldused vaatas läbi komisjon, mis koosnes maakondlikest noortevolikogude mentoritest ning Eesti Noorteühenduste Liidu ja Eesti Noorsootöö Keskuse esindajatest. Positiivse otsuse said need omavalitsused, kus tuli selgelt välja nii noorte valmisolek ja huvi kui ka kohaliku omavalitsuse valmidus koostööks.
«Noortevolikogude jätkusuutlikkuse jaoks on väga oluline, et oleks olemas kohalik omavalitsus, mis toetaks noortevolikogu tööd moraalselt, aga vajadusel ka rahaliselt. Samuti on oluline, et noored ise tahaksid noortevolikogu asutada,» selgitas Notton.
Noortevolikogude ülesandeks on osaleda aktiivselt kodukoha töö ja elu arendamisel, volikogu istungitel, komisjonide töödes ning esindada oma piirkonna noorte huve.
Jagatavast 90 000 kroonist saab iga projektis osalev omavalitsus noortevolikogu käivitamiseks 3000 krooni stardikapitali. Lisaks rahalisele toetusele pakub programm ka igasse maakonda väljaõpetatud mentorit, kes aitab nii omavalitsust kui noorteaktiivi noortevolikogu käivitamisel. Projekti läbiviimist finantseerib Eesti Noorsootöö Keskus.
Noortevolikogud luuakse Anija, Kose ja Saku valda Harjumaal, Narva-Jõesuu linna Ida-Virumaal, Koeru valda ja Paide linna Järvamaal, Noarootsi ja Ridala valda Läänemaal, Haljala ja Väike-Maarja valda ning Tapa linna Lääne-Virumaal, Saarde ja Tõstamaa valda Pärnumaal, Märjamaa ja Juuru valda Raplamaal, Kaarma valda Saaremaal, Jõgeva linna Jõgevamaal, Karksi ja Tarvastu valda ning Võhma linna Viljandimaal, Tõrva linna ning Tõlliste ja Otepää valda Valgamaal ning Haanja ja Sõmerpalu valda ning Võru linna Võrumaal.