Riigieksamil saab edaspidi läbi ka ühe punktiga sajast

Tartu Jaan Poska gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Märten Karmi kinnitusel võivad õpilased otsustada, millise matemaatikaeksami nad kevadel teevad – kas kergema või raskema. Foto: Jassu Hertsmann

Parim uudis seanahavedajatest abiturientidele on, et tulevakevadistest riigieksamitest lohiseb nüüd läbi vaid ühe punktiga sajast, teisalt lisandub aga kohustuslik koolieksam, mille sisu üle otsustab ainult kool.

Praegu jagatakse koolides abiturientidele infopabereid, kus on kirjas, mis neid kevadel ees ootab. Matemaatikapelguritest koolilõpetajatele on ilmselt juba jõudnud pärale teadmine, et erinevalt eelkäijatest on matemaatika lõpueksam neile kohustuslik, aga soovi korral võib sooritada eksami vaid ühe punktiga. Loodetavasti ei läinud keegi aga gümnaasiumi päris nalja tegema.

Tartu Miina Härma gümnaasiumi abituriendile Ragne Toomperele tuli siiski ebameeldiva üllatusena teadmine, et ta peab sooritama ka matemaatikaeksami. «Mulle ei meeldi see, et riigieksamite osas pole enam valikuvõimalust,» lausus ta. Toompere on teadlik ka võimalusest ühe punktiga eksam «ära teha», aga mõistagi ei ole see tema huvi. «Ma ju tahan ülikooli minna ja seal tahetakse siiski näha teatud punktisummat!»

Kolm kohustuslikku

Sel kevadel oli matemaatika riigieksamil läbikukkujaid ehk alla 20 punkti saanuid tervelt 5,9 protsenti ja võib arvata, et uus süsteem pigem täiendab nende ridu.

Muutusi on tegelikult väga palju. Veel eelmisel kevadel võis õpilane vastavalt oma innukusele sooritada peale kolme riigieksami vabatahtlikult veel kuni kaks kooli enda korraldatud eksamit. Ka riigieksamitest oli ainult eesti keel kõigile kohustuslik, ülejäänud riigieksamiained valis õpilane ise. Nüüd ta enam valida ei saa, kui välja arvata võõrkeeleeksami keelevalik.

Niisiis on kohustuslikud eesti keele, võõrkeele ja matemaatika riigieksam. Ent matemaatikas võib valida niinimetatud laia (raskema) või kitsa (kergema) matemaatikaeksami vahel. Kitsam on mõeldud ilmsesti neile, kes plaanivad tulevikus matemaatikat kasutada nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik. Koolis juba laiema programmi järgi matemaatikat õppinu võib nüüd soovi korral lõpueksamiks valida hoopis lihtsama variandi ja vastupidi.

Ka võõrkeeles on valida mitme eksamivariandi vahel. 90 protsenti lastest õpib esimese võõrkeelena inglise keelt. Neil on võimalik sooritada meie enda sihtasutuse Innove korraldatud riigieksam. Maksimaalsest tulemusest 50–74 protsenti saavutanu saab hindeks B1-keeletaseme ja 75–100 protsenti saavutanule antakse B2-taseme tunnistus.

Inglise keele eksamil vähemalt 50 protsenti punkte saanule antakse eraldi vastava keeletaseme tunnistus. Alla selle jääb ta küll keeletaseme tunnistuseta, ent riigieksam loetakse ometi sooritatuks. Lõppkokkuvõttes on igaühel siiski võimalus minna järgmisel aastal uuesti riigieksamit tegema, et parandada eelmise aasta kehva tulemust.

B2-keeletase tähendab üsna head inglise keele oskust, sellist taset ootab sisseastujatelt ka Tartu Ülikool ja see sobib ka paljudesse teistesse Euroopa ülikoolidesse astumiseks.

Ent nüüdsest on inglise keele õppijail võimalus asendada tavapärane riigieksam ka rahvusvaheliselt tunnustatud eksamiga, nagu näiteks TOEFL-test, mida saab sooritada tasu eest meie ülikoolide juures. Sedalaadi teste nõuavad sisseastujatelt mitmed angloameerika tippülikoolid.

Haridus- ja teadusministeeriumi välishindamisosakonna juhataja Ain Tõnissoni sõnul sooritatakse vene, prantsuse ja saksa keeles rahvusvaheliselt tunnustatud eksamid ja ka väljastatud keeletunnistused on rahvusvahelised, sellal kui inglise keele eksam on välja töötatud Eestis.

«Meil on otstarbekas kasutada võimalusel väljaspool välja töötatud eksameid, aga inglise keele õpetamine maailmas on suur äri ja tuntud inglise keele eksami sisseostmine läheks riigile liiga kalliks,» lausus Tõnisson.

Rahvusvahelised testid

Abituriendid peavad 20. jaanuariks teatama, millise matemaatika- või võõrkeeleeksami nad teevad. Kes tahab asendada inglise keele riigieksami rahvusvahelise võõrkeeleeksamiga, peab esitama juba selleks päevaks tõendi rahvusvahelise eksami sooritamise kohta. SA Innove vahendusel korraldatavad saksa, vene ja prantsuse keele rahvusvahelised tasemeeksamid toimuvad kevadel.