Olen Postimehe lugeja ajast, mil isa soovil selle tellisin – pärast seda kui Päts Vaba Maa sulges ja Maa Hääl meie peret ei rahuldanud. Peagi selgus, et Postimees jõuab saarele õhtuks, ja tuli tellida Rahvaleht. Praegu ei suuda lehte täishinnaga tellida: ravimite ja elektri hind on kõrge…
Tellijale
Lugeja kiri: Tere, Postimees!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Et oma jalg kodutoast välja kanda ei suuda, püüan eluõhtu muredest kirjutada. Sulle, Postimees, on ju selge, et kõige suurem mure on mure Eesti rahva tuleviku pärast. Millegipärast räägitakse rahva iibest avalikkusele kõrgel tasemel liiga harva ja vihjamisi.