Digilahangumasin näitab kohtuarstidele silmale nähtamatut

Kohtuekspertiisi instituudi direktori Üllar Lanno sõnul on nende käsutuses olev tehnika kiiresti arenenud, peopesajälgede võrdlussüsteem soetati 2005. aastal. Foto: Mihkel Maripuu

Kohtueksperdid saavad 20 miljonit krooni maksva digitaalse lahanguseadme, lisaks loodetakse esimesena Euroopas vastata FBI küberekspertiiside nõuetele.

Digilahangu aparaatideks on nii kompuutertomograaf kui magnet-resonantstomograaf ning seni on niisugused masinad kohtuekspertide kasutada vaid Taanis, Rootsis ja digilahangu sünnimaal Šveitsis. «Selle masina eelis on, et saame kannatanut lahti lõikamata aru, mis temaga juhtunud on,» ütles Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi juht Üllar Lanno.

Hirm, et 1. oktoobrist instituudi uues majas tööle hakkavad masinad jätavad töötuks lahanguarstidest eksperdid, on siiski asjatu. «Kuid see on tavalahangule väga tugev ja kiire alternatiiv,» nentis Lanno.

Suudab kõike näidata

Lihtne näide elust. Kui vägivalla tõttu kannatanud inimene otsustab nädalapäevad pärast peksasaamist siiski politseisse pöörduda, ei pruugi ta kehal enam peksmist tõestavaid ja silmale nähtavaid sinikaid olla.
«Kuid selle aparaadi magnetväli esitleb kõiki kudesid ka inimese naha all ja näitab organismis tekkinud vastureaktsioone traumadele. Naha all on trauma veel mõnda aega näha,» selgitas Lanno.

Uus aparaat näitab kõiki anomaaliaid inimese kehas. Ka vanad luumurrud ning kuulide kehasse sisenemise ja väljumise trajektoori. «Aitab määrata ka traumade vanust ja surma saabumise aega. Teeb näiteks luumurdude puhul kindlustuspettuse korraldamise väga keeruliseks,» ütles Lanno.

Veelgi enam, aparaat suudab määrata tundmatu surnukeha hambatäidiste koostise, misjärel saab digi-hambakaartidega võrreldes öelda, kellega on tegu. Eriti tõhusat abi loodavad eksperdid uuest masinast seksuaalkuritegude tõestamisel. «Selle aparaadi abil on võimalik väga väikese vaevaga määrata kannatanu sisemised vigastused,» kinnitas Lanno.

Juulis Eestisse jõudva masina hind on kopsakas – 20 miljonit krooni. Eesti maksab sellest siiski vaid umbes neli miljonit krooni. «Ülejäänud osa tasub Šveits oma välisabi rahastuslepingu kaudu,» ütles Lanno.

Teine suurem areng kohtuekspertide töös peaks saabuma küberkuritegevuse valdkonnas. Nimelt loodab Eesti esimesena Euroopas vastata USA ekspertiiside nõuetele ja saada nii FBI ametlikuks koostööpartneriks.

«Nõuded puudutavad absoluutselt kõike – mis kaableid ekspertiisikeskuses kasutatakse, mis materjalist on põrand, kuidas ruumid paiknevad, milline on maja elektrivõrk, arvutivõrk  ja serverid,» selgitas Lanno.

Vajalik koostöö

Esimesena Euroopas üritas hiljuti ka Rootsi ennast vastava standardi järgi akrediteerida, kuid neil paluti oma süsteeme veel täiustada. Eestis ehitati uude majja ligi 800 ruutmeetri suurune küberekspertide tööala täpselt vastavalt FBI küberlaborite nõuetele.

USA standardite järgi maksab ühele kübereksperdile töötingimuste loomine üle 1,3 miljoni krooni.

Kohtuekspertiisi instituudis töötab praegu viis eksperti, kuid see arv peaks suurenema juba järgmisel aastal veel ühe spetsialisti võrra.

«Kui me FBI akrediteeringu saame, siis saame hakata kasutama nende juures küberkuritegevuse vastaseks võitluseks loodud erilahendusi ja oskusteavet,» ütles Lanno.
 

Kommentaar

Üllar Lanno
kohtuekspertiisi instituudi direktor:

Dokumendiekspertiisis soetasime 2009. aastal videospektraalvõrdlusseadme, millega saab varasemast efektiivsemalt uurida valeraha ja võltsitud maksemärke, isikut tõendavaid või teisi dokumente. Seadme erinevad režiimid võimaldavad uurida hologramme ja masinloetavaid tekste, mida varem turvaelementidena ei kasutatud. Seadmele saab lisada ID-kaartide võltsingute avastamise mooduli.

Liiklusekspertiis ei saa läbi IT-programmideta, mis aitavad animeerida ja rekonstrueerida liiklusõnnetust ning selle dünaamikat. Selleks oleme soetanud PC-Crash tarkvara ning kasutanud sõidukitelt leitud vigastusi ja õnnetuseohvrite lahanguleidusid või vigastusi õnnetusvideote loomiseks. Neilt saab reaalselt demonstreerida, kes oli õnnetuse ajal roolis.

Metallide uurimisel on suur abi skaneerivast elektronmikroskoobist, mille abil saab uurida metallraha koostist, avastada tulirelvast väljatulistatud jääke ning selle abil identifitseerida relva ja padrunite kuuluvust.
Tulirelvade kiiremaks uurimiseks saime pärast kümneaastast ootamist hankida kuulide-padrunikestade automatiseeritud võrdlussüsteemi, mis ligi 4000 võrreldava objekti hulgast leiab kuriteos kahtluse alla langenud relva kuni minuti jooksul.

Kui 1997. aastal soetatud automatiseeritud sõrmejälgede võrdlussüsteem suutis talletada vaid kahe käe kümme sõrme, siis 2005. aastast lisandusid nii peopesajäljed kui ka käekülje ehk kirjutaja jäljed. Praeguseks on meie andmebaasis ligi 140 000 kurjategija andmed ning politsei saab siseneda andmebaasi igast patrullautost 24 tundi ööpäevas, seitse päeva nädalas.

Sama võib öelda DNA ekspertiisi kohta, kus kurjategijate andmekogus on üle 30 000 isikuprofiili. Samalaadselt sõrmejälgedega tekib ELi liikmesmaade politseinikel võimalus ööpäev ringi DNA andmeid andmebaasides kontrollida.

Selle eelduseks on aga nende enda DNA profiili eelnev kindlaksmääramine. Infosüsteemi CODIS, kus riigid DNA andmeid hoiavad, on meie kasutusse andnud FBI ning andmetöötlus selles vallas on küllalt unifitseeritud ja samataoline.