/nginx/o/2014/04/17/2966970t1hb2f1.jpg)
/nginx/o/2011/09/07/739224t1h636a.jpg)
Riigikogu võttis täna 63 häälega vastu seadusemuudatuse, mis peaks vähendama loovisikute pingutusi ravikindlustuse saamiseks.
Muudatus lihtsustab loomeinimestel ravikindlustuse saamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Parlamendi kultuurikomisjoni kuuluv reformierakondlane Paul-Eerik Rummo ütles nädala eest eelnõu teisel lugemisel, et praeguseks ministirametist lahkunud Rein Langi käe all ette valmistatud muudatustega tugevneb ja kinnistub märgatavalt loomeliitude positsioon kultuurimaastikul ja üldisemalt riigis, vastupidi kujutlusele loomeliitude ebapiisavast austamisest ja nende kuulmata jätmisest, mida ministrile süüks pandi. «Nii et elus on üht-teist paradoksaalset,» märkis ta.
Samuti laheneb muudatustega Rummo sõnul aastaid kestnud ebakoht, et vabakutselistel loovisikutel pole paljudel juhtudel kõigile teistele kättesaadavaid sotsiaalseid tagatisi.
Kultuuriministeerium soovis leevendada muudatustega vabakutseliste loovisikute ravi-ja pensionikindlustusega seotud probleeme, mis tulenevad nende tegevuse ja sissetuleku laekumise eripärast. Algselt pakkus muudatused välja kultuuriministeeriumi juures 2011. ja 2012. aastal tegutsenud töörühm.
Seletuskirjas märkis ministeerium, et loovisikute ja tunnustatud loomeliitude osas omavad muudatused «teatavat sotsiaalset mõju», laiendades võimalust taotleda vabakutselise loovisiku toetust, millega kaasneb ravikindlustus.
Kui praegu peab toetuse taotleja registreerima ennast füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE), et tal oleks võimalik tasuda sotsiaalmaksu ja saada ravikindlustust, siis edaspidi selline kohustus kaob ning toetust saava loovisiku eest hakkab sotsiaalmaksu tasuma loomeliit.
Siiski puudutab muudatus eeldatavalt väga väikest ringi inimesi: kui kokku on Eestis 16 tunnustatud loomeliitu, mis ühendavad 4200 inimest, siis vabakutselise loovisiku toetust saab neist vaid mõnikümmend. 2010. aastal oli toetusesaajaid 38 ja aasta hiljem 36. Seaduse jõustudes ei ole ette näha ka eelarveliste kulude märgatavat suurenemist, märkis ministeerium.
Alampalga suurust toetust makstakse loovisikutele ajutisel loometegevusest saadava sissetuleku puudumise perioodil kuus kuud kuni üks aasta ning juba praegu on toetusele lisaks ette nähtud ka vahendid sotsiaalmaksu maksmiseks – varem maksti summa välja loovisikule, muudatuste järgi tasuks seda samadest vahenditest loomeliit.
Kultuuriministeerium on samas kinnitanud, et tegu on vaid esimese sammuga, et vabakutseliste kultuuriinimeste ravikindlustuse probleemid lahendada.
Lisaks täpsustavad riigikogus vastu võetud seadusemuudatused ka loometoetuste arvestamise korda, loomeliitude tunnustamise aluseid ja näevad ette loomeliitude andmekogu loomist.