Ott Karulin: minu kandidatuur pole vastureaktsioon Sirbis toimunule

Ott Karulin. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Teatriteadlane Ott Karulin, kes on üks Sirbi peatoimetaja kandidaatidest, plaanib peatoimetajaks saades keskenduda kriitikakunsti arendamisele.

Karulin ütles Postimehele, et kaalus Sirbi peatoimetaja konkursil osalemist ka esimesel korral, kuid kuna tundus, et Kaarel Tarand soovib jätkata, ei pidanud ta vajalikuks oma kandidatuuri üles seada. «Seega pole minu kandideerimine vastureaktsioon viimasel ajal Sirbis toimunule, vaid loomulik asjade kulg, kuivõrd olen üle kümne aasta Sirbi püsiautorite hulka kuulunud ning viimastel aastatel uurinud lähemalt ka kriitika toimimist ja funktsioone,» selgitas ta.

Just kriitikakunst on Karulini viie aasta nägemuse märksõna. «Ilmuvad arvustused pakuvad nii lugemisnaudingut kui täidavad teadlikult, autori ja toimetaja koostöös, valitud kriitika funktsioone,» ütles ta. Funktsioonide all peab ta silmas kunstiteose jäädvustamist ajaloo tarbeks, teose tõlgendamist, teosele (väärtus)hinnangu andmist, tagasisidet teose loojatele ja teose vahendamist sellest osasaajatele.

Karulin tõi välja, et tihtipeale unustatakse, et kunstiteose arvustamine ei ole piisav, vaid lugejaga dialoogi astumiseks eeldab see ka teose kirjeldust, vastasel juhul jääb teos vahendamata. «Samas pole jäädvustamise soov, mis iseenesest kiiduväärt, alati piisav põhjus keskpärase kunstiteose arvustada võtmiseks. Kõigile midagi on tasalülitav strateegia ja seda arusaamatum, kui teame, et Sirbi toimetajatel on kompetentsi valikuid teha.»

Uusi kriitikuid tuleb pidevalt otsida ja nendega koos kasvada, sest peale Sirbi ei tehta seda kuskil.

Samas rõhutas ta, et arvustustest ei tohi objektiivsuse poole püüdlemise käigus kaduda isikupärane autoristiil. «Uusi kriitikuid tuleb pidevalt otsida ja nendega koos kasvada, sest peale Sirbi ei tehta seda kuskil. Kultuurimõtet ei saa ka kujundada vaid oma valdkonnale ette nähtud külgedel või laiemalt ühiskonnas toimuvat eirates. Seda enam, et Sirp peaks esimeste seas mitte ainult osundama suundumustele, seostele ja uutele algatustele, vaid neid ka analüüsima.»

Karulini sõnul viivad vastanduvad seisukohad, ka kultuurilehe veergudel, kultuuri edasi märksa enam, kui nad seda mõrandavad.

«Sageli – eriti viimasel kuul – arvame, et suurema lugejaskonna ligimeelitamiseks tuleb Sirbi tekste lihtsustada. Tulebki, aga mitte nende päevalehtedes ja veebiportaalides ilmuvate tekstide sarnaseks vormimise, vaid arvustuste funktsioonide selge vahendamise ning lugemisnaudingu pakkumise soovi kaudu.»

Karulin lisas, et selle saavutamiseks tuleb endale tunnistada, et alalhoidlikkus on voorus vaid nii kaua, kui see talub enda kõrval uuenduslikku ning nii, nagu ei taga ühegi kunstniku eelnevate tööde vastuvõtust kujunenud maine tema järgmiste teoste olulisuse, nii pole ka «Sirbi-arvustus» igavikuliselt defineeritud suurus.

Juhul, kui ta peaks peatoimetajaks saama, ei plaani Karulin toimetuse koosseisus muutusi kohe läbi viia. «Omades kultuuriorganisatsiooni juhtimise kogemust, usun, et esmalt tuleb anda oma nägemuse elluviimiseks võimalus neile, kes organisatsioonis juba olemas.»

Kokku osaleb Sirbi peatoimetaja konkursil 16 inimest. Kõige varem võib komisjoni otsust uue peatoimetaja kohta oodata sel reedel.