Ministeerium: ettevõtjatele tuleb tagastada umbes 4,8 miljonit eurot

Foto: SCANPIX

Kuna riigikohus tunnistas eile osaliselt põhiseadusvastaseks valitsuse määrused, millega tõsteti kaevandamisõiguse ja osasid vee erikasutusõiguse tasumäärasid algselt kavandatust kiiremini, peab riik tagastama ettevõtjatele hinnanguliselt 4,8 miljonit eurot.

Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõuniku Aire Rihe sõnul on tagastamisele kuuluv summa hinnanguliselt 4,8 miljonit eurot. Lisaks maksavad kaevandajad riigikohtu otsusest tulenevalt järgmisel aastal eeldatavalt 12 miljonit ja ülejärgmisel aastal 17 miljonit eurot plaanitust vähem. «Samas on hoogustunud maavarade kaevandamine, mistõttu tegelikult kasvavad laekuvad keskkonnatasud ka endiste määrade alusel,» ütles Rihe Postimehele.

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus ütles ministeeriumi teatel, et praegu töötab keskkonnaministeerium koos rahandusministeeriumiga läbi kõiki otsuses toodud detaile, et pakkuda valitsusele välja lahendus. «Ka ehitusmaavarasid kaevandavate ettevõtjatega on keskkonnaministeeriumil juba lähipäevadel kohtumised, et edasine rahulikult läbi arutada,» lausus ta.

Tema sõnul on riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium otsuses nõustunud, et keskkonnakaitse on kaalukas eesmärk ja põhiseaduses sätestatud keskkonnakaitselistest eesmärkidest tuleneb ka eesmärk suunata ettevõtjaid loodusressursse säästvalt kasutama.

«Kuna aga 2009. aastal kehtestati majanduskriisi oludes suhteliselt madalad keskkonnatasud ja fikseeriti nende suurus aastate kaupa kuni aastani 2015, on see loonud olukorra, kus sedavõrd pikaks ajaks ette määratud tasusid kohtu seisukoha kohaselt enam muuta võimalik ei ole. Keskkonna jaoks on see paraku selgelt ebaõiglane, sest intensiivistuva kaevandamise tulemusel tekitatakse aasta-aastalt elukeskkonnale suuremat kahju ja koormust, kuid tasu, mis selle kompenseerimiseks aastaid tagasi kehtestatud on, muuta võimalik pole,» märkis Pentus-Rosimannus.

Valitsus võttis 2009. aastal vastu vee erikasutustasu ja kaevandamistasude määruse, millega sätestati 2010.–2015. aastaks aastate kaupa erinevad vee erikasutusõiguse ja kaevandamisõiguse tasumäärad. Mullu oktoobris otsustas valitsus tasumäärasid alates tänavu aprillist muuta ning tõsta tasusid kavandatust kiiremini ja ulatuslikumalt. Algse plaani kohaselt pidanuksid tasud tõusma alates aprillist kuni 2015. aasta alguseni kahel korral umbes viis protsenti, muudatustega aga kolmel korral umbes 20 protsenti.

Muudatustega polnud rahul Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, Eesti Turbaliit ja Eesti Keemiatööstuse Liit, kes pöördusid õiguskantsleri poole, et kontrollida aprillist rakendunud kaevandamisõiguse ja vee erikasutusõiguse tasumäärade põhiseaduspärasust. Õiguskantsler tegi seejärel valitsusele ettepaneku viia määrused põhiseadusega kooskõlla, kuid valitsus sellega ei nõustunud. Seetõttu vaidlustas õiguskantsler need juuni alguses riigikohtus.

Riigikohus tunnistas määrused eile põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks seniseid tasumäärasid ületavas osas. Seega jäävad lõppevaks aastaks kehtima tasumäärad, mida rakendati 1. jaanuarist, ning ka järgmisest ja ülejärgmisest aastast rakenduvad tasumäärad eelmistes määrustes kehtestatud ulatuses.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve otsustel on tagasiulatuv jõud, mis tähendab, et vahetult määruste alusel deklareeritud ja makstud tasude osa, mis ületab seniseid tasumäärasid, tuleb tagastada.