Kümme tiitlivõistlust, mida spordifänn peab nägema

Rahvas tahab näha, kuidas meite mees olümpiamedali võidab. Foto: Liis Treimann

Võistlused, mille näitamata jätmine on vastuvõetamatu.

Kui raha on vähe, siis on raha vähe ja Eesti Rahvusringhääling peab valima, milliseid spordisaateid teleriekraanile toob, milliseid mitte. Mõistagi tunnevad ennast puudutatuna need, kelle ala telerisse ei mahu. Et neile tehakse liiga, ei arvestata rahva soovidega ning üleüldse on mängus kallutatud jõud. Postimees järjestas spordisündmused, mida tuleks hetkeseisu arvestades esmajärjekorras üle kanda. Rahapuudusel tuleks lõikama hakata tagumisest otsast.

Selge see, et vaidluse toel kaugele ei jõua. Iga spordiala lööb lauale statistilised andmed, mille valguses särada ja mida on keeruline ümber lükata. Eesti Jalgratturite Liidu asepresident Enn Veskimägi ei eksinud, kui teatas, et Tour de France’i vaatab kohapeal 15 miljonit inimest, jalgpalli MMi ainult 3,1. Ent kui paljud vaataksid jalgpalli, kui staadion mahutaks piiramatul hulgal rahvast ning pileti eest ei tuleks välja käia sadakonda eurot? Ning kokkuvõttes ei ütle need arvud Eesti rahva telehuvi kohta midagi.