Saare universaalne kirjandus

Kirjandus pole viini šnitsel, mis peab täpipealt su ootustele vastama, leiab Anti Saar. Foto: Margus Ansu

Auhinnatud lastekirjanik tunneb puudust kirjanduse meediakajastusest.

Anti Saare raamat «Kuidas meil asjad käivad» sai novembri lõpus Eesti Lastekirjanduse Keskuse «Aasta rosina» auhinna, mida antakse aasta kõige omanäolisemale lasteraamatule. Kunstnik Alvar Jaaksoniga valminud raamatu iseloomustuseks öeldi auhinda üle andes nii: «Raamat jutustab väikese Vasseli ja tema pisut boheemlasliku pere argielust. Anti Saare lähenemine on värske, lapselähedane ja humoristlik, ta õpetab elu nautima, mitte iga hinna eest tippu pürgima.»

Varasemast ajast tunneb kirjandussõber semiootikuharidusega Saart kahe romaani ja ühe jutukogu järgi, mida on žanri mõttes kiputud «metafiktsiooni» alla lahterdama. Samuti on tegu meie aja ühe olulisema prantsuse kirjanduse eestindajaga, kellelt on tänavu ilmunud selliste kesksete tekstide nagu George Pereci mastaapne «Elu, kasutusjuhendi», sürrealismiklassiku Andre Bretoni «Nadja» ning situatsionist Guy Debordi «Vaatemänguühiskonna» tõlked. Praegu on Saarel teiste tööde hulgas käsil 20. sajandi teise poole ühtede mõjukamate prantsuse mõtlejate Gilles Deleuze’i ja Felix Guattari «Mis on filosoofia» tõlkimine.