Bundestagi õiguskomisjoni liige Ansgar Heveling (CDU) selgitas, et nn Google’i seaduse eesmärk oli aidata Saksa kohalikel kirjastajatel oma õiguste eest paremini seista.
«Varem oli ajalehekirjastajal kontroll oma toodete üle. Neid anti välja, toimetati lugejani ja üldiselt oli selge, mis toimub. Nüüd, internetiajastul, on aga kirjastaja kontroll oma toote üle kadunud,» märkis ta.
«Seega tekkis olukord, kus internetiotsingu võimaluste pakkujad ja uudiste koondajad, nagu Google, said teiste tehtud tööd ja investeeringuid lihtsalt tasuta ära kasutada.»
Seaduse vastuvõtmisele eelnenud aruteludes kõneldi ka võimalusest väljaannete sisu tasuta kasutamine Google’il ja samalaadseid teenuseid pakkuvatel firmadel üldse keelata. Tulemuseks oli siiski teatud kompromisslahendus.
«Praegu on kokku lepitud, et väga lühikesi, tõepoolest väikseimaid võimalikke lõigukesi võib pruukida tasuta, vabaks jäävad ka pealkirjad ja lingid. Ülejäänud tekstide kasutamine aga vajab litsentse,» ütles Heveling.
Seaduse vastuvõtmine sundis Google’it oma tegevust Saksamaal mõnevõrra muutma. Näiteks varem lülitas Google Saksa veebiväljaannetes ilmunud materjalid automaatselt oma Google Newsi teenusesse, ning et sellest kõrvale jääda, pidi kirjastaja esitama Google’ile vastava teate (opt-out-põhimõte). Nüüd väljaandeid enam vaikimisi Google Newsi ei lülitata, vaid selleks peavad kirjastajad andma eelneva nõusoleku (opt-in).
Hevelingi sõnul on enamik suuri meediakirjastajaid sellise nõusoleku Google Newsi lülitamiseks esialgu ka andnud. Välja jäid kaks piirkondlikku ajalehte, kes teatasid, et neid sinna kuulumine ei huvita.
Nn Google’i seaduse põhiline eesmärk oli siiski aga panna suured internetiteenuste pakkujad oma tulu sisutootjatega jagama, ning selle üle kõnelused alles käivad.