Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Haige seljaga mees tegi miljardite elu mugavamaks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Neid ERMis talletatud lukkudega botikuid kandis 1930. aastatel Järvamaal Albu vallas Järva-Madise külas elanud Vielhelmine Marks.
Neid ERMis talletatud lukkudega botikuid kandis 1930. aastatel Järvamaal Albu vallas Järva-Madise külas elanud Vielhelmine Marks. Foto: Margus Ansu

Aasta hakkab otsa saama ja äärepealt oleks märkimata jäänud üks tähtpäev: sada aastat tagasi algas tänapäeval väga argise tõmbluku võidukäik.

Tõmblukk oleks võinud hakata ilma tegema varemgi, sest kogumikus «1001 leiutist, mis muutsid maailma» seisab, et juba 1851. aastal sai õmblusmasina leiutaja ameeriklane Elias Howe (1819–1867) automaatse katkematu rõivakinnise patendi. Kuid Howe pühendas sellele leiutisele vähe aega, ehk sellepärast, et õmblusmasinaäri läks tal väga hästi.

Asja ajas edasi Howe’i kaasmaalane, suruõhu toimel töötava linnatranspordi idee kallal töötanud Whitcomb Judson, kes patenteeris 1893. aastal nn haaklukusti. Viimase tegi ta eelkõige selleks, et aidata üht haige seljaga sõpra, kes ei saanud oma saapapaelu siduda.

Märksõnad

Tagasi üles