Sigrid Kõiv: deklareeritud tolerantsus

Sigrid Kõiv Foto: SCANPIX

«Ega teid ei häiri, kui ma seda laua taga teen?» küsis mu kolleeg e-sigaretiga vehkides. Kehitasime õlgu – arvamusküsitluses oleks see vist tähendanud neutraalset suhtumist. Meist kellelgi ei ole ju kogemust töökohas suitsetamisega, see oli keelatud enne seda, kui meil tekkis oskus kontoritööd teha. Mõni päev hiljem me siiski leidsime, et ühe laua tagant tõusev toss (tegelikult aur) on imelik, ja tubakainnovaatik läks rõdule tavatarbijate sekka.

See tähtsusetu seik meenus mulle inimõiguste instituudi tellitud usuvabaduse uuringut lugedes. Turu-uuringute ASi tehtud uuringu andmeil suhtub 60 protsenti küsitletud Eesti elanikest religiooni neutraalselt ja 35 protsenti positiivselt. Vaid kaks protsenti on negatiivselt meelestatuid ja veel kaks protsenti ei oska sellele vastata.

Uuringu andmetel on 64 protsenti vastanuist nõus või pigem nõus ka väitega, et riigis ei tohiks domineerida mitte ühegi religiooni väärtused, kuid 54 protsenti on nõus väitega, et Eesti ühiskond peaks lähtuma eelkõige kristlikest väärtustest. Need kaks tõekspidamist – riigi ja kiriku lahutatus ning kristlik kultuuriruum – on väga euroopalikud. Seda on ka tolerantsuse deklareerimine.