/nginx/o/2009/11/27/273669t1h0afb.jpg)
Roheliste fraktsiooni liige ja Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) keskkonna-, põllumajandus- ja regionaalasjade komitee esimees Aleksei Lotman pidas 3. Neeva Ökoloogia Kongressil Peterburis ENPA esindajana kõne, milles keskendus bioloogilise mitmekesisuse aastale ning muuhulgas tõi välja ka ohud Läänemerele seoses Nord Streami gaasijuhtme rajamisega.
«Bioloogilise mitmekesisuse aasta on pigem järelemõtlemise kui pidutsemise aeg. Kui juba mõni aeg tagasi lepiti kokku, et 2010 on pühendatud bioloogilisele mitmekesisusele, siis lähtuti selleks aastaks seatud eesmärgist: peatada bioloogilise mitmekesisuse allakäik. Paraku pole see meil õnnestunud,» tõdes Aleksei Lotman ja avaldas heameelt, et Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee keskkonna-, põllumajanduse ja regioonide komisjonis on valminud aruanne bioloogilise mitmekesisuse ja kliimamuutuste seostest, vahendas Roheliste pressiesindaja.
Lotmani sõnul on ilmne, et inimese põhjustatud bioloogilise mitmekesisuse kadu tuleb peatada nii ruttu kui võimalik, sest ebaõnnestumine võib tähendada tõsist küsimärki inimkonna säilimise kohal. «On väga oluline, et üha rohkem tegeldaks kahe peamise inimtekkelise globaalse keskkonnamure – bioloogilise mitmekesisuse kadu ja kliimamuutus – omavaheliste keeruliste seostega,» märkis ta ja lisas, et just need kaks probleemivaldkonda on omavahel väga mitmel viisil seotud.
«Inimtekkeline kliimamuutus on tänapäeval oluliseks ohuks bioloogilisele mitmekesisusele. Samas on maastikulise ja bioloogilise mitmekesisuse häving oluliseks teguriks, mis vähendab biosfääri vastupanuvõimet kliimamuutusele. Seega on ilmne, et nende kahe probleemiga tuleb tegelda koordineeritult.» Olulise teemana kõneles Aleksei Lotman Läänemere kaitsest ja Nord Streami gaasitoru rajamisest. Ta tõi välja, et Läänemere kaitse oli paljude Põhjamaade kodanikuühenduste jaoks üks keskseid tegevusvaldkondi 1980. ja 1990. aastatel.
«Tänu riikidevahelistele lepetele ja investeeringutele on meri saanud puhtamaks, mis ühtlasi tähendab kahjuks, et meie piirkonna keskkonnaühendused on hakanud Läänemere
teemadele vähem tähelepanu pöörama,» rääkis Lotman. «Nord Streami gaasitoru rajamise plaan on üle aastate Läänemere keskkonnaprobleemidele taas rohkem tähelepanu toonud. See on ilmselt ka ainuke gaasitoru projekti kasulik külg,» toonitas Lotman.
Aleksei Lotman peatus ka asjaolul, et Eesti keskkonnaühendused - Eesti Roheline Liikumine ja Eestimaa Looduse Fond, saatsid aasta algul Euroopa Komisjonile ametliku palve uurida, kas Läänemere gaasitrassile luba andes täideti korrektselt Euroopa Liidu keskkonnadirektiivide nõudeid. Kaebuses viidati võimalusele, et Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa on eiranud Läänemerre gaasitrassi ehitamiseks lubasid väljastades kokku kolme direktiivi: keskkonnamõjude hindamise, linnukaitse- ja elupaigadirektiivi.
«Nord Streami keskkonnamõjude hindamisel on alahinnatud mitmeid riskitegureid, mistõttu võib gaasijuhtme ehitamine kahjustada Läänemere tundlikku ökosüsteemi ja seada ohtu inimeste tervise. Üheks alahinnatud riskiks on põhjasetetesse ladestunud dioksiinid ja teised ohtlikud ühendid, mis toru paigaldamise käigus paratamatult merevette satuks,» ütles Lotman.