/nginx/o/2009/11/25/272495t1h2c35.jpg)
Tallinna Ülikooli sotsiaalpsühholoogia professor Mati Heidmets avaldas tänasel PISA testi tulemuste arutelul arvamust, et Eesti laste vähese koolirõõmu põhjus võib peituda kultuurinormides.
Professor: Eesti laste koolirõõmu võivad pärssida kultuurinormid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
PISA testis osalenud ligi 5900-st Eesti õpilasest ütles 75 protsenti, et on kooliga rahul, neist omakorda 66 protsenti kinnitas, et on koolis õnnelikud. Professor avaldas Heidmets ütles tulemusi kommenteerides, et õnnelikkus pole PISA uuringu kontekstis laste heaolu adekvaatne mõõdupuu, kuna erinevates osalenud riikides on erinevad arusaamad õnnelikkusest.
«Ameerikas on õnnelik olemine kultuurinorm, iga paadialune ütleb seda, aga Eestis on inimestel seda häbi öelda – öeldakse, et käib ka, normaalne,» rääkis ta. «Seda tüüpi formuleeringute võrdlemine on minu meelest natuke küsitav.»
«Kui tahaksime Eesti õpilasi hoiakute ja suhtumise osas võrrelda teiste riikidega, vaataksin pigem seda küsimust, kas oled kooliga rahul ja selles osas ei ole me ees ega taga, vaid OECD keskmised,» ütles ta.
65 OECD riigis läbi viidud PISA haridusuuringus osales üle maailma kokku 510 000 õpilast. Kõige õnnelikumaks pidasid end arengumaade nagu Indoneesia, Albaania ja Peruu noored, kelle õpitulemused on aga madalad. Õnnelikkuse ja õpiedukuse vahel pole PISA uuringu põhjal statistilist seost.
Hariduseksperdid kohtusid täna Tallinna Ülikoolis, et arutada Eesti edasist tegevust PISA uuringu tulemuste valguses.