/nginx/o/2013/12/12/2684602t1haa04.jpg)
Saaremaal Väikese väina ja Kahtla-Kübassaare hoiualal taastati mägiveiste karjatamise abil looduskaitse all olevate taime- ja linnuliikide elupaik. Looduslikul viisil tehti korda mitmed rannaniidud ja loopealsed.
Mägiveised asusid niite korrastama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väikese väina ja Kahtla-Kübassaare hoiualal asuvate poollooduslike koosluste taastamisvajadus oli teada juba ammu, kuna aastakümnete pikkuse majandamise puudumise tulemusel on sealsete rannaniitude ja loopealsete looduskaitseline väärtus märgatavalt langenud. Pilliroo ja kadakate pealetungi tõttu on aladele omane liigirohkus kadumas ning kasvualad vähenemas.
Kuigi taastamistegevused toimuvad kitsamal alal, on projektil positiivne mõju nii kohalikule kogukonnale kui ka Eestile laiemalt. «Kohalikus mastaabis päris suure karja soetamine on oluline kohalikule maamajandusele,» ütles projekti esindaja Kairi Luhaäär. «Taaskasutusele võetud maad annavad maaomanikele nii renditulu kui ka emotsionaalselt ja visuaalselt paremat looduspilti.» Luhaäär lisab, et projekti tegevustega edendatakse tublisti Eesti ja Saare maakonna keskkonnahoidu. «Samuti säilitatakse nii Eesti kui ELi jaoks prioriteetsete poollooduslike koosluste mitmekesisust ning taastatakse Eesti saartele omane avatud rannajoon, mis oli pilliroo pealetungi tõttu projekti alguse hetkeks peaaegu kadunud,» lisab Luhaäär. Keskkonnaministeeriumi välisfinantseerimise osakonna seirespetsialist Timo Kark lisas, et mõlemad hoiualad kuuluvad üleeuroopalisse Natura 2000 võrgustikku, mistõttu tuleb väärtuste kaitsmisel ja säilitamisel arvestada nii rahvusvaheliselt kui riigisiseselt kehtestatud kohustusi. Mõned kooslused vajavad selleks inimeste aktiivset kaasabi.
Projektist täpsemalt rääkides ütleb Luhaäär, et taastamistöid tehti loopealsetel ja rannaniitudel kokku vähemalt 170 hektari suurusel alal. Nende alade säilitamiseks soetati 70 šoti mägiveist, kelle karjatamine taastatud aladel annab sobiva kasvukoha seal kasvavatele kaitsealustele taimedele ja pesitsuskoha lindudele. Hangiti ka vajalikud aiamaterjalid ning karjatamiseks rajati 42 kilomeetrit aedu. Mägiveiste karjatamisega säilitatakse poollooduslike kooslusi 300 hektaril. «Orissaare rannaniidu alast oli väike osa karjatatud lammastega, ülejäänud Muhu ja Pöide vallas asuvad alad olid juba kümneid aastaid kasvatanud vaid roogu, võsa, kadakaid,» räägib Luhaäär. Nendel aladel ei niidetud ega karjatatud loomi, mistõttu oli poolloodusliku koosluse väärtus oluliselt langenud. Tema sõnul on ainus tegevus olnud roo talvine niitmine, seda ka sõltuvalt aastast. Pöide-Muraja loopealsetel puudus samuti igasugune majandamine. «Ala oli kaotamas loopealsele iseloomulikku taimestikku ja kooslust. Nendel aladel oli kadakate ja männi pealekasv väga suur,» lisab Luhaäär olukorrast rääkides.
«Planeeritud väljundid ja tulemused saavutasime küll veidi pikema aja jooksul ning pisut väiksemas mahus kui alguses sai planeeritud, aga meie jaoks on peamine, et poollooduslikud kooslused said märkimisväärses mahus taastatud ja säilitatud,» rõõmustab Kairi Luhaäär.
Ilma toetuseta poleks ettevõtmine sellises mahus reaalsuseks saanud. Projekti maksumuseks kujunes üle 240 000 euro, millest Euroopa Regionaalarengu Fond kattis 90%.Omafinantseeringu hulka kuulus erasektori finantseering ning kaasfinantseerijateks olid MTÜ liikmed.