/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2008/11/11/92518t1h0d58.jpg)
Haridusministeeriumi teatel ei saa gümnaasiumid mööda hiilida koolireformiga kolme õppesuuna väljaarendamisest ja neis ka reaalselt õppetöö alustamisest.
Gümnaasiumid ei pääse kolmandast õppesuunast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu kultuurikomisjoni keskerakondlasest aseesimehe Mailis Repsi sõnul on mitmed gümnaasiumid mõtestanud uut õppekava õppesuuna küsimuses lahti üsna vabalt.
«Väikesed gümnaasiumid on tõlgendanud seda üsna lihtsalt – õppesuuna võib ju avada, aga iseasi, kas see välja pakutud õppesuund on tegelikkuses ka rakendatud,» kirjeldas Reps.
Tema sõnul on koolide taolisel lähenemisel jumet. «Mina ei näe seaduses ühtegi põhjust, et võtta ära koolitusluba, kui õppesuund on näiteks kodulehel avatud, aga tegelikkuses pole rakendatud, kuna pole piisavalt soovijaid,» rääkis Reps.
Haridusministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva sõnul on taoline tõlgendus siiski ekslik.
Tema väitel peavad gümnaasiumis kolm õppesuunda reaalselt eksisteerima ehk õppesuunad on kirjeldatud kooli õppekavas, teiseks peavad kõigi kolme õppesuuna jaoks olema kvalifitseeritud õpetajad, kolmandaks vajalik õppekeskkond koos õppevahenditega ning neljandaks peab ka vastuvõtt toimuma kõigile kolmele õppesuunale.
«Need nõuded kehtivad kõikidele gümnaasiumidele. Kui palju ühes või teises õppesuunas õpilasi on, see sõltub õpilaste valikust,» lisas Ladva.
ÕPPEKAVA NÕUAB KOLME ÕPPESUUNDA
§ 11. Õppekorralduse alused
Lõige 6. Gümnaasium võimaldab õppe vähemalt kolmes õppesuunas. Gümnaasium võib õppesuuna sees teha õpilasele kohustuslikuks kuni 20 valikkursuse õppe. Gümnaasiumi õppesuunad erinevad üksteisest vähemalt kaheksa valikkursuse poolest.
Õppesuund /.../ peab sisaldama valikkursusi vähemalt kahest alljärgnevast ainevaldkonnast lõikes 3 kindlaksmääratud mahus:
1) keel ja kirjandus;
2) võõrkeel;
3) matemaatika;
4) loodusained;
5) sotsiaalained.
Lõige 3. Gümnaasium võimaldab õpilastele valikkursusi valdkonniti vähemalt järgmises mahus:
1) keel ja kirjandus – 4 kursust (iga kursus 35 õppetundi);
2) võõrkeeled – 6 kursust;
3) matemaatika – gümnaasium võimaldab laia matemaatika õpet 14 kursuse ulatuses;
4) loodusained – 8 kursust;
5) sotsiaalained – 7 kursust;
6) kehaline kasvatus – 2 kursust;
7) usundiõpetus – 2 kursust, kui vähemalt 15 õpilast on selleks soovi avaldanud;
8) riigikaitse – 2 kursust;
9) majandus- ja ettevõtlusõpe – 2 kursust;
10) uurimistöö alused – 1 kursus.
Kool peab määruse kohaselt viima oma tegevuse uue õppekavaga kooskõlla hiljemalt 2013. aasta 1. septembriks.
Allikas: www.oppekava.ee