Hüvitis, mis ei hüvita midagi

Rapla maavanem Tiit Leier kritiseeris eile riigikogus toimunud Rail Balticu arutelul teravalt justiits- ja majandusministeeriumit tegemata töö pärast. Rapla maakond on mõni aasta tagasi Via Baltica maantee planeerimisel sama kadalipu juba läbi teinud.

Tollal tegi Rapla ministeeriumitele pöördumise, kirjeldas raskusi, tegi ettepanekuid, aga nagu Leier eile ütles, pole ministeeriumid nende aastate jooksul suvatsenud isegi tollasele kirjale vastata, rääkimata lahenduste pakkumisest. Oleks tollal reageeritud, ei peaks nüüd Rail Balticu planeerimisel tormama.

Leier viitas tõsiasjale, et väikestes kohtades ei ole toimivat kinnisvaraturgu. Näide: inimesel on maatükk ja maja, maantee (või raudtee) tahetakse ehitada läbi tema maja, inimene tahab hüvitist, et saaks ehitada uue maja oma maatüki kaugemasse serva. Väikekoha olematul kinnisvaraturul ei maksa tema maja suurt midagi, turuhinna järgi arvestatakse aga hüvitise suurus. Seepärast ei saa majaomanik ealeski piisavalt hüvitatud, et saaks ehitada endale uue elamise. Ta ei saa samas kandis osta ka uut hoonet (sest väikeses kohas lihtsalt pole maju müüa), ammugi ei jätku raha suuremasse ja kallimasse kohta kolimiseks.