Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2013/12/11/2683980t1h1414.jpg)
Viimastel kuudel on Briti valitsus hoogustanud väitlust tööjõu vaba liikumise piiramise üle. See ei anna Suurbritanniale mitte üksnes «vastiku riigi kuvandit» (nagu leidis Euroopa Komisjoni tööhõive ja sotsiaalküsimuste volinik Laszlo Andor), vaid võib jahendada niigi leigeid suhteid ülejäänud Euroopa Liiduga. Tööjõu vaba liikumine Euroopa Liidu sees on üks ühtse siseturu aluseid, ja selle kõigutamine ei ole midagi, millega liit niisama kergekäeliselt leppida saaks.
Mõneti raske on uskuda, et sisserände piiramine tegelikult Suurbritannia majandusele nii märkimisväärselt hästi mõjuks, et see kehvemad suhted ELiga üles kaaluks. Statistika näitab, et pigem on tegu marginaalse probleemiga. Sama kinnitas mõni päev tagasi ka Euroopa Liidu siseasjade nõukogu: teises liikmesriigis elab vaid 2,8 protsenti Euroopa Liidu kodanikest ja enamik neist on kolinud töö, mitte sotsiaalabi tõttu.