Harju maavalitsus pakkus välja 11 tõmbekeskust

Tõmbekeskused pakkus välja ka Harju maavalitsus. Foto: Siseministeerium

Harju maavalitsus esitas täna siseministeeriumile keskustevõrgu uuringu tulemused, mille kohaselt on Harjumaal 11 tõmbekeskust: Tallinn, Keila, Maardu, Haabneeme, Saue, Tabasalu, Jüri, Kose, Kehra, Paldiski ja Kuusalu.

Harju maavanema Ülle Rajasalu hinnangul ei ole Harjumaa elanike arvu ja asustustihedust arvestades võimalik ministeeriumi antud hindamiskriteeriume täies ulatuses kasutada. «Esile toodud 11 tõmbekeskuse kõrval on maakonnas mitmeid tuleviku tõmbekeskusi. Tuginedes algatatavatele ja menetletavatele planeeringutele, ettevõtjate ning kinnistuomanike soovidele, on nende puhul näha lähitulevikus ka tugevat arengupotentsiaali,» ütles ta maavalitsuse teatel.

Tõmbekeskuste uuring tõi maavalitsuse kinnitusel välja niinimetatud kuldse ja hõbedase ringi. Neist esimese moodustavad tugevad eeslinnalised keskused Keila, Maardu ja Saue linn ning Haabneeme, Tabasalu ja Jüri alevik, kus on avalike teenuste kättesaadavus elanikele juba praegu tagatud.

Perspektiivsete keskustena näitas uuring Saku, Kiili, Loo ja Laagri alevikku, mida praegu tõmbekeskuste hulka lugeda ei saa. «Tõmbekeskuseks olemine eeldab ju ikkagi vajalike teenuste olemasolu. Seal peavad asuma koolid, lasteaiad, kaubanduskeskused ja töökohad,» lausus Rajasalu.

Tõmbekeskuste nimekirja jõudnud Kehra ja Paldiski linn ning Kuusalu ja Kose alevik on Harjumaa ajaloolised tugevad asumid, mille olulisus piirkondliku keskusena on säilinud elanike arvu vähenemisest hoolimata. Samuti peaks maavalitsuse teatel nende hulka kuuluma Kohila alevik, mis on koos ümbritseva piirkonnaga Harjumaaga tugevalt seotud. Tulevikus vajaksid uuringu kohaselt oma tõmbekeskust ka Vasalemma aedlinn koos Rummu ja Padisega ning Riisipere koos Turba alevikuga.

Üle Eesti pakkusid maavalitsused reformiks välja 63 tõmbekeskust. Järgmisena peavad omavalitsused otsustama, millise tõmbekeskusega tahaksid nad ühineda.