Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Venemaa riiklik uurimiskomitee ei avalda, mis tõendid neil Krossi vastu on

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eerik-Niiles Kross.
Eerik-Niiles Kross. Foto: Andres Haabu

Vene Föderatsiooni uurimiskomitee teatas Postimehele saadetud kirjas, et ei pea võimalikuks vastata ajalehe küsimustele kaubalaeva Arctic Sea kaaperdamisjuhtumi kriminaalasja kohta, millega seoses Venemaa otsib Interpoli kaudu taga Eesti kaitseministri nõunikku Eerik-Niiles Krossi.

«Arvestades menetlusseadusandluse nõudeid, ei ole praegu teid huvitavat informatsiooni võimalik anda,» teatas uurimiskomitee meediasuhtluse osakonna asejuhataja, justiitsteenistuse polkovnik Svetlana Petrenko.

Uurimiskomitee esindaja viitas seejuures Vene kriminaalprotsessi koodeksi paragrahvile 161, mis keelab avaldada eeluurimisandmeid muidu, kui uurimist juhtivate ametiisikute loal, juhul kui teatud tingimused on täidetud.

Postimees küsis Venemaa uurimiskomiteelt muu hulgas seda, millistele tõenditele Eerik-Niiles Krossi süüdistamine Arctic Sea kaaperdamise korraldamises tugineb.

Venemaa soovib Interpoli kaudu Krossi taga otsida juba 2012. aasta suvest, Interpol avaldas Krossi rahvusvahelise tagaotsimiskuulutuse tänavu 18. oktoobril, ning Eestis sai see teatavaks päev enne kohalikke valimisi, mil Kross oli Isamaa ja Res Publica Liidu linnapeakandidaat Tallinnas.

Eesti prokuratuur on varasemalt avalikult kinnitanud, et neil ei ole piisavalt tõendeid Krossi kaaperdamisega seostamises kahtlustada.

Reformierakonna esimees, peaminister Andrus Ansip taunis tänavu oktoobri lõpus seda, kuidas IRLi ministrid on erakonda kuuluva Krossi juhtumit politiseerinud. Krossi erakonnakaaslased, siseminister Ken-Marti Vaher ja IRL esimees, kaitseminister Urmas Reinsalu pidasid valimiste eel Krossi tagaotsitavaks kuulutamiseks Venemaa sekkumiseks Eesti valimistesse ning asusid Eerik-Niiles Krossi kaitsma.

Eerik-Niiles Kross vastas pärast kohalikke valimisi Postimehele antud intervjuus küsimusele, kas tal on olemas ka oma versioon sellest, kes ja miks Arctic Sea kaaperdas, et tal ei ole seda.

«Kõik need versioonid on samavõrd usutavad või ebausutavad,» ütles Kross. «Sellel ei ole mingisugust väärtust, kui ma lisan siia veel mingi versiooni. Mul pole õrnematki aimu.»

Venemaalastest meeskonnaga kuivlastilaev Arctic Sea kaaperdati Läänemerel 2009. aasta suvel. Vene mereväelased võtsid hiljem laeva Atlandi ookeanil üle ja vabastasid meeskonna.

Selgus, et mitmed kaaperdamise läbi viinud rühma liikmed olid Eesti elanikud, kuid juhtumi taust ja põhjused on rahvusvahelises avalikkuses seniajani segane ning põhjustab kõige erinevamaid spekulatsioone.

Märksõnad

Tagasi üles