Ulrika Eesmaa: mis saab apteekidest riigikohtu otsuse järel?

Ulrika Eesmaa Foto: Sven Tupits / Erakogu

Riigikohus tunnistas oma eilse otsusega apteekide asutamispiirangud kehtetuks. Asutamispiirangud ei luba linnas uut apteeki asutada, kui seal on ühe apteegi kohta vähem kui 3000 elanikku. Maal ei luba asutamispiirangud apteeki asutada, kui teine apteek asub kilomeetri raadiuses. Kas piirangute kaotamine tähendab, et varsti on igas kaubanduskeskuses seitse apteeki ja maal enam mitte ühtegi? Ei, esialgu ei juhtu midagi.

Lihtsustatult lahendas kohus järgmise küsimuse: kas kogu riigis apteegiteenuse kättesaadavuse tagamiseks kehtestatud asutamispiirangud pärsivad ülemäära ettevõtlusvabadust? Riigikohus leidis, et jah, ning tunnistas kehtetuks kolm ravimiseaduse sätet, mis näevad ette apteekide asutamispiirangud ja mille põhiseaduspärasuse õiguskantsler vaidlustas. Seda põhjusel, et piiranguid ei ole linnades apteekide olemasolu kindlustamiseks vaja. Maal on aga apteekide arv hoolimata asutamispiirangutest pidevalt vähenenud ja tõendamata on väide, et ilma asutamispiiranguteta oleks maa-apteekide arv kahanenud veel kiiremini. Pigem on maal asuvate apteekide sulgemise põhjuseks rahvastiku ümberpaiknemine ja sellest tulenev ostjate vähesus.  

See ei tähenda, et apteekide asutamist või pidamist ei võiks reguleerida. Maal saab apteegiteenuse olemasolu tagada ka ettevõtlusvabadust vähem piirates. Riigikohus analüüsis alternatiivseid viise ja pidas üheks võimaluseks panna suure nõudlusega piirkondade apteekidele kohustus pidada apteeki ka maal, kus ostjaid vähe, või luua maksekohustus maa-apteekide toetusfondi. Need on aga üksnes võimalikud alternatiivid. Kohtu pädevuses ei ole kujundada riigi sotsiaalpoliitikat, kohtu ülesanne on otsustada tema ette toodud sätete põhiseaduspärasuse üle.