Muinsuskaitseamet määras tänavu leiuautasusid 34 800 euro väärtuses

Vanad mündid olid riidetüki sees, kus oli ka kinniseotud väike kott rahaga. Foto: Margus Ansu

Avastatud leidude ja muististe ning muinsusteadliku käitumise eest on muinsuskaitseamet tänavu määranud kokku 34 800 eurot leiuautasusid

5. detsembri seisuga on aasta jooksul hobiuurijate või maaomanike poolt riigile üle antud 78 kultuuriväärtusega arheoloogilist üksikleidu või leiukogumit, millest umbes kolmandiku konserveerimistööd ning eksperdihinnangute koostamine veel kestab, teatas muinsuskaitseamet BNSile.

Arheoloogiamälestiste eksperdinõukogu tegi muinsuskaitseametile ettepaneku määrata 11 300 euro suurune leiuautasu hobiotsijale, kes on leidnud ja riigile üle andnud Ida-Virumaalt mitmeid kultuuriväärtusega asju, kuid peamiselt Kohtla külas Eesti suurima rauaaegse ohverduspaiga avastamise eest. Päästekaevamiste käigus on sealt leitud üle 700 arheoloogilise eseme, mis ekspertide esialgsel hinnangul pärinevad 5.- 6. sajandist.

Lisaks tunnustati veel 9500 euroga Laiuse aarde leidjat Jõgevamaal, 5000 euroga Kõue vallas aarde leidnud hobiotsijat, 5000 euroga Kurna külas kaks aaret leidnud hobiuurijat ning 1000 euroga hobiuurijat, kes on Pärnumaal ja Viljandimaal leidnud mitmesuguseid rauaaegseid esemeid.

Muuhulgas tunnustas riik 50–400 euro suuruste leiuautasudega veel 13 hobiotsijat, kelle poolt üle antud leiud ning koostöö arheoloogidega on täiendanud teadmisi Eesti vanemast ajaloost.

Kultuuriväärtusega leid kuulub riigile ning on selle leidmise hetkest ajutise kaitse all. Leidja peab leiust teavitama muinsuskaitseametit või kohalikku omavalitsust ning säilitama leiukoha muutumatul kujul. Leidjal on õigus taotleda leiuautasu, mille määramisel võetakse arvesse leiu kultuuriväärtust ning leiu üleandmise asjaolusid.

Metallidetektoriga kultuuriväärtusega asjade otsimine on lubatud vaid muinsuskaitseameti poolt väljastatud otsinguloa alusel. Otsinguvahendi kasutamine on keelatud kinnismälestisel ja selle kaitsevööndis.