Päevatoimetaja:
Lomely Mäe

Juhtkiri: tere tulemast, Läti!

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Urmas Nemvalts

Uue aasta saabudes on euroliit taas ühe liikme võrra rikkam – 1. jaanuarist 2014 läheb ka Läti üle eurole, olles nii rahaliidu 18. liige.

Lätlaste mured on väga paljus sarnased meie omadega kolm aastat tagasi, 2010. aasta lõpupäevil. Suurim hirm, et hinnad euro tulles kõrgustesse galopeerivad, siiski ei täitunud. Eurostati andmetel kergitas eurole üleminek detsembrist 2010 kuni märtsini 2011 Eestis tarbijahinna indeksit 0,2–0,3 protsendipunkti. Selline liikumine oli kooskõlas nii 2002. aastal esimeses laines üle läinud riikide kui ka Sloveenia, Küprose, Malta ja Slovakkia kogemusega.

Hinnatõuse põhjustavad või hoiavad tagasi mitmed tegurid ning üks oluline osa selles on ka tarbija tundlikkus hindade suhtes, mis meil toona, kaks aastat pärast üleilmse majanduskriisi algust, oli väga kõrge. Kindlasti oli ka neid kaupmehi, kes, nagu tänavu Lätiski, tõstsid hindu juba ette, et euro tulekul tarbijaid mitte kaotada. Siiski oli kampaania «Euro hinda ei tõsta» positiivsema tooniga kui lätlaste «Aus euro kasutuselevõtja». Samas ei tohi unustada meie toonase ja lätlaste praeguse sisepoliitilise tausta ja majanduskliima erinevusi. Need pole küll silmatorkavalt suured, kuid nii suure muutuse juures nagu uus raha on pisiasjadki otsustava tähendusega.

Märksõnad

Tagasi üles