/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2010/05/13/367126t1he4a9.jpg)
Tallinna haridusameti hinnangul võib koolikohustuslikele lastele kodukooli määramine takerduda ebatäpsetesse rahvastikuregistriandmetesse, siseministeerium seevastu usub, et koolieelikute vanemad korrastavad ise oma andmed õigeaegselt.
Ministeerium: vanemad korrastavad koolikoha nimel oma koduandmed
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridusameti hinnangul ei võimalda rahvastikuregister koolikohustuslike laste arvestust pidada ja selle täitmist kontrollida. Üldharidusosakonna juhataja Viivi Lokk leidis, et probleemid võivad tekkida näiteks siis, kui lapsed on ära kolinud, kuid nende elukohaandmed jäänud rahvastikuregistris muutmata. «Tallinn peab olema valmis neile määrama elukohajärgset munitsipaalkooli, kuigi see laps enam Tallinnas ei ela ega ka Tallinna kooli ei tule,» arutles Lokk.
Siseministeeriumi pressiesindaja Kristel Tuul sõnas, et valdav enamus vanemaid on väga huvitatud, et lapsed sügisel kooli läheksid ja teevad ise kõik selle nimel.
«Samuti on neil olemas eelistused koolide osas. Seega, kui omavalitsus vanemaid teavitab, et koolikoht sõltub rahvastikuregistrisse kantud andmetest, siis vanemad need andmed ka korda teevad,» arvas Tuul.
«Seega oleme seisukohal, et elukohajärgsesse kooli saamise sidumine rahvastikuregistris registreeritud elukohaga tõstab kindlasti ka vanemate soovi oma andmed rahvastikuregistris korrastada ja läbi selle tõuseb ka rahvastikuregistri kvaliteet,» vahendas pressiesindaja siseministeeriumi arvamust.
Peiduperesid kahte liiki
Ta selgitas, et omavalitsuse või linnaosa täpsusega aadressiga isikuid on enamjaolt kahte liiki – esiteks need, kes on kolinud, aga ei ole oma uut elukohta registreerinud. Kui eluruumi uus omanik esitab avalduse, et talle kuuluvas eluruumis enam sellised isikud ei ela, jääbki ärakolinu aadressiks lihtsalt omavalitsus või linnaosa.
Teiseks on täpse aadressita need, kel püsiv elukoht puudubki. «Siin on tegemist isikutega, kelle lapsed peaksid niikuinii olema sotsiaaltöötaja huviorbiidis,» lausus Tuul.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõus on kirjas, et linn või vald peab hakkama määrama igale õpilasele kodu lähedal asuva kooli, kuhu ta pääseb katseteta.