/nginx/o/2009/05/13/178610t1hc08d.jpg)
Peaminister Andrus Ansip sõnas täna valitsuse pressikonverentsil, et valitsus ei toetanud luba pealinna poodidel müügimaksu lisanduvat hinda alles kassas näidata, kuna tarbijal on õigus kauba hinda teada juba müügisaalis.
Ansip: tarbijal on õigus teada saiapätsi hinda enne maksma asumist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu rahanduskomisjoni algatatud tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu sätestab üleminekuperioodi hindade uuendamisele 1. juunist kuni 31. detsembrini ja võimaldab lisada müügimaksu hinnale alles kassas, kui kaupleja teenindussaali sissepääsu või kassa juurde on välja pandud vastav informatsioon. Eelnõu läbis teisipäeval riigikogus esimese lugemise.
Valitsus seda ettepanekut täna ei toetanud. «Valitsus ei pidanud seda heaks ideeks, sest et tarbija jaoks on selgus ülimalt oluline. Aga praegu on kogu selle müügimaksu juures ebaselgust väga palju,» rääkis peaminister Andrus Ansip.
Ta sõnas, et kuigi mitmes riigis on nii, et müügihind kajastab ainult tootehinda ilma käibemaksuta, siis Eestis on kasutusel selline süsteem, kus see hinnasilt näitab lõpphinda. «Ja valitsus ei pidanud võimalikuks teha erandeid teatud toodetele müügimaksu osas,» märkis Ansip.
Peaminister lisas, et valitsus ei taha selgusetust suurendada ka seoses Eesti üleminekuga eurole. Tema sõnul võib erandi lubamisel tekkida esimesest jaanuarist olukord, kui inimesed avastavad hinnasildilt hoopis uue numbri, siis hakkavad teatud poliitikud rääkima, et Tallinna kehtestatud müügimaks ongi eurost tingitud hinnatõus.
Veel ütles peaminister, et Tallinna müügimaksuga on niigi palju segadust. «Ei saa täpselt aru, millele müügimaks rakendub. «Üks saiapäts on müügimaksuga – teine ei ole. Kas sepikule müügimaks kohandub või mitte? Kindlasti keegi teab, aga mina seda ei tea ja tavatarbija täpselt samamoodi ei tea seda. Ja tarbijal on ikkagi õigus näha sealsamas saiapätsi või sepikupätsi juures seda hinda, mida ta kassas peab maksma.»
Ansip rääkis, et ei taha valitsuse liikmena kuidagi anda heakskiitu Tallinna müügimaksule sellisel kuju, nagu teda rakendatakse ning kus pole selge, mis kaubad ja mis põhjusel saavad maksuvabastuse ja missugused jäävad sellest ilma.
«Ka regionaalpoliitiliselt on Tallinnas rakendatav müügimaks minu meelest ebaõiglane, sest Tallinnas on müügikäive pea pool Eesti käibest, aga me teame, et elanike osatähtsus on kaugel sellest poolest,» ütles peaminister.
Ta tõi paralleeli Tallina Vee hinnakujundusest, mis samuti ei ole tema meelest regionaalpoliitiliselt aus. Ansip nimetas diskrimineerivaks hinnakujundust, mille puhul tööstustarbijad maksavad vee eest eratarbijaist enam kui kaks korda rohkem. «Ehkki me teame, et eratarbijale on vee kojuviimine märksa kulukam kui suurtarbijale läbi jämeda toru. Ma ei näe selles vee hinna kujunduses mingit kulupõhisust. Ja mis see siis tähendab? Et tartlased, kellele tuleb vesi kõigile kätte 24 krooni kantmeetri eest, et nemad ostes Tallinnas tehtud Coca Colat või mida iganes, kus tootmises on vett kasutatud, maksavad täiesti ebaseaduslikku veemaksu.»
Ka müügimaks on peaministri kinnitusel täpselt samasugune maks, mis ei kehti ainult Tallinna linna elanikele, vaid ta kandub üle ka mujale Eestisse. «Ma ei pea sellist tulude ebaausat Tallinnasse koondamist regionaalpoliitiliselt kindlasti õigeks. Paadimaks täpselt samasugune teema- kus Tallinnas üritatakse kasseerida raha ka nende paatide eest, mis hoopis Peipsil kala püüavad. Seda eelnõu me ei toetanud,» selgitas Ansip.