Äsjane kahe jalakäija surmaga lõppenud õnnetus Viljandis sundis kriitilise pilguga vaatama ka Tallinna ülekäiguradu ning ilmselt oskab igaüks nimetada mõnda ohtlikku kohta.
Ohtlikud teeületuskohad saavad erilahenduse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimesena meenub Estonia puiestee ja Kentmanni tänava nurk Eesti Panga hoone juures. Ülekäigurada seal pole, kuid üle tee minna soovijaid ikka jagub. Samas on see tiheda autoliikluse tõttu ebamugav. Sel ajal, kui kõrvalkrundile maja ehitati, olid tänaval väljas ajutised ülekäiguraja märgid ning jalakäijad tundsid seal ennast turvaliselt.
Transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa sõnul on see probleemne koht, mille jaoks on juba ammu lahendust otsitud. «Jalakäijal on ju õigus kõnnitee kulgemise suunas teed ületada, aga arvestades Pärnu maantee poolt tulevat liikluskoormust ei oleks ülekäigurada antud kohas ilmselt kõige parem lahendus. Meie kesklinna spetsialist tegeleb selle kohaga, aga hetkel ühtegi head lahendust veel ei paista,» lausus Rüütelmaa.
Üks variant oleks tema sõnul sinna ülekäigukoha rajamine. Ülekäigukoht (mitte ülekäigurada) on uue liiklusseaduse vastvõtmisega tekkinud mõiste. «Ülekäigukoht on sõidutee, jalgrattatee või trammitee ületamiseks jalakäijale ettenähtud, arusaadavalt rajatud ja asjakohaselt tähistatud teeosa, kus jalakäijal ei ole sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalakäija ületab ülekäigukohal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab,» sätestab liiklusseadus.See tähendaks, et jalakäijal on kohustus anda sõidukile teed, aga teekattemärgistusega tähistatud ülekäigukoht oleks ühtlasi ka autojuhi jaoks kõrgendatud tähelepanu nõudev koht.
Hoopis uus lahendus töötati aga välja Paldiski maanteel asuva Looga peatuse lähedal oleva foori jaoks, mille juures üks jalakäija mõni aeg tagasi liiklusõnnetuses surma sai. «Kui varem põles seal autodele roheline tuli, siis autojuhil tekkis illusioon, et kui ta nüüd natuke rohkem gaasi annab, siis ta jõuab veel rohelise alt läbi. Nüüd aga tehakse seal nii, et fooris põleb punane tuli. Liikluspsühholoogid ütlevad, et punast tuld nähes autojuht automaatselt kas vähendab kiirust või jätab selle samaks, aga ei suurenda seda. Ja kui ta sõidab kiirusradari alt läbi kiirusega kuni 70 km/h, mis on selles kohas lubatud, siis ta jõuab kiirust muutmata valgusfoorini selleks hetkeks, kui seal on juba roheline tuli. Kui seal parajasti mõni jalakäija teed ületab, süttib roheline tuli pärast tema lahkumist. See lahendus on välja töötatud ja läbi arvutatud just selle konkreetse ülekäigukoha jaoks ja see peaks veel sel aastal valmis saama,» lubas Rüütelmaa.