Mikk Salu: Rootsi koolikriis

Mikk Salu Foto: Liis Treimann

Viimastel päevadel, kui Eesti lehed on täis rõõmusõnumeid, kui tublid on meie õpilased PISA testides – oleme Euroopa parimate seas nii matemaatikas, loodusteaduses kui lugemisoskuses ja mis eriti tähtis, kõigis kolmes näitame tõusutrendi –, vaatab Rootsi ajalehtedest vastu must masendus. Rahvuslik katastroof, just selliseid sõnu öeldakse Rootsis praegu. Rootsi langus PISA testides on olnud läbiv kõigis kolmes aines ja juba kümnendat aastat järjest. Parimate seast on Rootsi järk-järgult kukkunud halvimate sekka.

Huvitav on seejuures, millega rootslased kukkumist põhjendavad ja milliseid lahendusi pakuvad. Üks asi on Rootsi opositsiooni- ja koalitsioonipoliitikute omavaheline süüdistamine. Poliitikute kõrval saavad meedias aga sõna ka eksperdid, haridusteadlased, ametiühingutegelased ja õpetajate esindajad. Väga paljud ütlevad, et Rootsis tuleks koolid taasriigistada.

Selle ettepaneku taustaks niipalju, et nagu ka Eestis, on enamik Rootsi koole munitsipaalkoolid, aga viimase kahe aastakümne jooksul on Rootsis tekkinud ka nn erakoolide rühm, kes raha saavad küll riigieelarvest, aga juhib neid koole erasektor (vanemate kogud, erafirmad, MTÜd). Teise põhjusena nimetatakse läbivalt seda, et klassikomplektid on Rootsis liiga suured ja klassid tuleks teha väiksemaks. Tegelikult on Rootsis ühed väiksemad klassid võrreldes ülejäänud Euroopaga, ka väiksemad kui Eestis.