Läti «Aljoša» jääb ilmselt praegusele kohale

Riia võidumonumendi kompleks koosneb 79 meetri kõrgusest obeliskist ja kahest pronksskulptuurist – emakesest Venemaast ja seda kaitsvatest sõduritest. Foto: Toms Ancītis

Riias asuva võidumonumendi jaoks on sügis aasta kõige üksildasem aeg. Sel ajal võib suure monumendi juures märgata vaid üksikud tervisejooksjaid, selle lähedal tiigist kala püüdvaid mehi ning nädalavahetuseti vahest ka pulmafotosid tegevaid vastabiellunuid. Kõik muutub, kui maha sajab esimene lumi. Pargis avatakse suusarada ning suusatajad tiirutavad monumendi ümber kuni hiliste õhtutundideni.

Kuid kulminatsioon saabub 9. mail, kui igal aastal tuleb ühe päeva jooksul võidumonumendi juurde kuni 200 000 inimest – isegi laulu- ja tantsupidu ei meelita kohale nii palju rahvast. Siis võib näha saabuvaid autosid siltidega «на Берлин!» ja «Гитлер капут!», Punaarmee veterane, kelle rinnas on kümneid nõukogude aumärke, ning inimesi viinapudelitega. Nagu ka Vene lippudega uhkeldavaid noorukeid ning lilledega palistatud monumendi jalamil kõnet pidavat Riia linnapead Nils Ušakovsi ja Vene suursaadikut. Kõik nad on seal, et tähistada võitu natsi-Saksamaa üle.

Kuigi praegu võib monumendi juures ja seda ümbritsevas pargis inimesi kohata harva, on see siiski pälvinud avalikku tähelepanu, kuna võidumonumendi mahavõtmiseks on kogutud üle 11 000 toetusallkirja. Läti seaduste järgi peab ettepanekut nüüd vaagima asuma parlament.