Päevatoimetaja:
Uwe Gnadenteich
+372 666 2071

Vastukaja

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Pm

Eestlaste puhtus

Artikkel eestlaste pesematusest ja käimlate puudumisest oli hämmastav (PM 7.11). Mäletan, et minu vanaema nimetas laupäeva poolpäevaks. Töö taludes lõpetati tol päeval varem, sest tuli kütta sauna ja minna pesema. Saun oli igas talus. See asus ikka elumajast eraldi. Esimesena käisid saunas mehed. Naised valmistasid sel ajal toitu või küpsetasid saia. Siis läksid nemad ka sauna.  

1920. aastatel asutas Eesti riik riigilaenu fondi. Selle kaudu anti laenu majade ehitamiseks 20 aastaks. Üks laenusaamise tingimusi oli see, et käimla tuleb majja ehitada. Projekti järgi juhiti käimla lõhnad lõõri kaudu korstnasse ja nii oli maja õhk puhas. Minu isa oli neil aastail Tõrva alevi ja hiljem linna sekretär. Tema kohustus oli kontrollida majade ehitamist projekti järgi. Nii oli tal mitme peremehega vaidlusi just käimlate üle. Üks mees oli talle koguni ülbelt öelnud, et ta pole elu sees sisse s******d.

Tagasi üles