/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2010/05/08/363526t1h9728.jpg)
Laupäeval Vilniuses homoparaadil osalenud riigikogu keskerakondlasest liikme Evelyn Sepa sõnul võiks nii Eesti kui Leedu õppida ebamugavates küsimustes nagu näiteks geide inimõiguste teemal sisulist debatti pidama.
Evelyn Sepp: Eesti õppigu homoteemal arutlema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Usun, et nii meil kui Leedul on palju õppida Põhjamaadest. Tolerantsust ühelt poolt ja avaliku debati pidamise oskust teiselt poolt,» rääkis Sepp Postimees.ee’le.
«Meid ühendab paraku mitte kõige toetavam lähiajaloo kogemus ja me mõlemad kanname kultuuriliselt üsna sarnast taaka. Seega esmalt tuleb meil mõlemal õppida arutlema ka ebamugavatel teemadel ja tegema seda mitte vihast või emotsioonidest kantuna.»
See oleks tema hinnangul pikk samm n-ö post-kommunistlikust traumast ülesaamisel.
Tema sõnul on oluline ka kodanikuhariduse lünkade täitmine kõige üldisemalt, sest Eestis pole palju inimesi, kes mõistavad inimõiguste olemust.
«Nii kipuvad paljud arutelud ära kaduma esmaste põhitõdede mittetundmise rägastikku, mis ei aita meid tihti edasi,» leidis ta.
«Inimõiguste arengu puhul on tähtsaim see, et seadusandja ja seaduse rakendaja ei piirduks loosungiga sellest, et kõigil on võrdsed õigused ja punkt. Paraku on Eestis just nii juhtunud.»
Tema väitel on aeg liikuda erinevat kitsaskohtade sisulise kõrvaldamiseni, et me saaksime tegelikkuses tõdeda, et Eesti inimestel on mitte lihtsalt võrdsed õigused, vaid ka võrdsed võimalused neid kasutada.
«Need piirangud ei kao ju iseenesest, vaid ainult kavakindla tegutsemise tulemusena ja sedagi üpris pika aja jooksul.»
Esiteks tuleks Sepa sõnul võtta Eestis vastu partnerlusseadus, mis aitaks lahendada kõigi seniste paaride esmased vastastikused tsiviilõiguslikud kohustused, s.h. samasoolistel paaridel.
Teiseks tuleks tema hinnangul viia perekonnaseaduses mõiste «perekond» kooskõlla muude õigusnormide ja reaalse eluga nii, et kaitstud saaks ka need sajad tuhanded pered, kes ei vasta traditsioonilise tuumikpere mõistele mehest ja naisest.
«Vaadakem kasvõi korraks statistikat ja püüdkem siis endale ära seletada, miks lapsi üksi kasvatav ema ei ole perekond või lapselapsi kasvatavavad vanavanemad ei moodusta koos lastega perekonda,» tõi ta näite.
«Siin ei saa tuua põhjendust, et see pole ideaalpere. Pere on ju ometigi inimeste kooselu vorm, kus täidetakse ühiselt teatud funktsioone. Ehk siis mitte «kes?», vaid «mida?», peaks olema kogu selle vaidluse keskmes.»
Postimees.ee korraldab neljapäeval online-väitluse teemal, kas Eestis tuleks seadustada homopartnerlus. Eesti väitlusseltsi võistkonnaga katsub jõudu riigikogu liige Liisa Pakosta.