Soome režissöör Klaus Härö hakkab Haapsalus tegema mängufilmi, mis on saanud inspiratsiooni sealse vehklemistreeneri Endel Nelise elust.
Soomlased said indu Eesti vehklemislegendi elust
1993. aastal surnud Nelis oli legendaarne kuju, kes pani 1950ndatel aluse Haapsalu vehklemisele ja viis selle maailmakaardile. Siiani ringleb spordirahva seas legend, kuidas ta alustas: tõi metsast kadakased kepid ja sidus neile kaltsud otsa, et silmi kogemata välja ei torkaks – tema esimesteks õpilasteks said poisid, kelle ta oli leidnud tänavalt, kus nad puumõõkadega veheldes rüütleid mängisid.
Filmi tööpealkiri on «Mõõkade tants» (soome keeles «Miekkailija») ja selle tegevus leiab aset aastail 1952–1953. Sünopsise järgi satub noor ja andekas sportlane NKVD eest põgenedes sõjast räsitud väikelinna ja hakkab koolis kehalise kasvatuse õpetajaks, pöörates oma õpilased vehklemise usku. Ta näeb õudusunenägusid sõjast – mobiliseerimisest sakslaste poolt ja pärast Narva rindelt põgenemist enese varjamisest nii sakslaste kui ka venelaste eest.