Tule ja jää lahingust väljub võitjana vaataja

James Hunt ja Niki Lauda, kes moodustasid 70ndatel vormelimaailma vihaseima võitluspaari, olid nagu tuli ja jää. Hunt – playboy’st elunautleja, kelle jaoks elu võlu peituski piirideta elamises ning vajadusel ka surma piiril balansseerimises, sest «mida lähemal oled surmale, seda elavamana end tunned», nagu ta filmis deklareerib.

Lauda seevastu külm kalkuleerija, kes mõõdab isegi surmasaamise võimalusi täpsetes protsentides ning võtab oma elufilosoofia kokku pulmaööjärgses mõtiskluses: «Õnn on su suurim vaenlane. See teeb sind nõrgemaks. Paneb kõhklema. Äkitselt on sul, mida kaotada.»

Head spordifilmi vändata on raske ning veel palju raskem on teha head võidusõidufilmi. Ron Howardi lavastajakäe all valminud «Rush» kasutab parimat edu valemit ehk keskendumist karakteritele, mitte vaatemängule. Ning nagu öeldud, on Lauda ja Hunt selleks ideaalne paar. Eduni pole ainuõiget teed – sa pead valima selle, mis on sulle parim.