Uus ajalooköide kajastab uurimise viimast seisu

Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi Eesti ajaloo osakonna va­rauusaja ja uusaja dotsent Enn Küng (50) tutvustas raamatut «Eesti ajalugu III. Vene-Liivimaa sõjast Põhjasõjani». Foto: Kristjan Teedema

Meie eellastele olid aastad 1696–1712 väga karmid. Järjestikused ikaldused tõid kaasa näljahäda, järgnesid epideemiad ja Põhjasõda. Inimesi ja loomi langes nagu loogu.

Ainuüksi 1696. aasta lõpul ja järgmise aasta algul hukkus kokku 70 000 – 75 000 inimest ehk viiendik kogu rahvastikust, paljud talupojad põgenesid, tuhanded talud jäid peremeheta või päris tühjaks.

See fakt on võetud äsja ilmunud raamatu «Eesti ajalugu» kolmanda köite leheküljelt 278. Kokku on selles lehekülgi 487. Neile on trükitud ülevaade sellest, mis siin toimus 16. sajandi teisest poolest 18. sajandi alguseni ehk Vene-Liivimaa sõjast kuni Põhjasõjani.