/nginx/o/2009/11/27/273789t1ha948.jpg)
Tallinna prantsuse lütseumi direktor Lauri Leesi ütles PISA uuringu tulemusi kommenteerides, et Eestis võiks olla mitmekesise õppekorraldusega koole, kuid poisteklasside või -koolide moodustamine pole lahendus.
Lauri Leesi kahtleb poisteklasside tulemuslikkuses
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«PISA uuringute põhjal on Eesti lapsed alati tublid olnud. See oli ka põhjus, miks ma lähiminevikus imikueas PGSi (põhikooli- ja gümnaasiumiseadus – toim) kohitsemisele vastu seisin. Siis saime praeguselt ministrilt vastuseks, et ega need PISA näitajad ka ei tea kui olulised pole,» rääkis Leesi.
Ühe probleemina tõi PISA uuring esile selle, et poiste lugemisoskus on tüdrukutest tugevalt maas, kuid prantsuse lütseumi juhi arvates poleks soopõhiste klasside loomine siinkohal lahendus.
«Olen kindel, et täna kirjutab minister meie laste PISA tulemused oma meeskonna poolt läbiviidavate «progressiivsete» muudatuste arvele. Pooldan mitmekesiseid koole: segakoole, poistekoole, tütarlastekoole, kunsti- muusika-, reaal- ja humanitaarkallakuga koole, kus lapsed sirguvad ning mehistuvad koos 12 aasta vältel. Kas aga poisslaste puberteediga seotud kasvuraskused vähenevad üksnes sellest, et poisid ühes ja tüdrukud teises koolis või klassis õpivad – selles lubage küll kahelda,» rääkis Leesi.
«Olen tulihingeline Küttis-Aaviksoo koolide kollektiviseerimise (4-5 paralleeliga nn puhaste gümnaasiumide loomise) vastane ega kavatsegi oma arusaama muuta, löögu mind või risti. Kordan veel kord: Eestis on ikka veel väga hea haridus. Kui soomlaste oma nii äge on, miks nad siis ise arste ja medõdesid välja ei koolita?» lõpetas direktor.