/nginx/o/2009/08/04/216351t1h876e.jpg)
Riigikogu võttis täna vastu rahvusvahelise sanktsiooni seaduse, mis reguleerib rahvusvahelise sanktsiooni kehtestamist, rakendamist ja järelevalvet Eestis.
Riigikogu võttis vastu uue rahvusvahelise sanktsiooni seaduse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Välisminister Urmas Paeti sõnul on rahvusvaheline sanktsioon välispoliitikas kasutatav vahend, mille eesmärk on mõjutada riiki, organisatsiooni või isikut viima oma käitumine või poliitika vastavusse rahvusvahelise õigusega.
«Rahvusvahelisi sanktsioone kehtestavad nii ÜRO kui ka Euroopa Liit, kuid põhimõtteliselt võib sanktsiooni kehtestada ka muu rahvusvaheline organisatsioon või vabariigi valitsus,» ütles välisminister Paet.
Uus seadus asendab kehtiva rahvusvahelise sanktsiooni seaduse, mis pärineb aastast 2003. Seaduse eesmärk on tagada rahvusvaheliselt kehtestatud sanktsioonide kiire ja korrektne rakendamine Eestis.
Uue seadusega viiakse rahvusvaheliste sanktsioonide regulatsioon vastavusse kehtivate rahvusvaheliste standarditega. Seadus reguleerib senisest selgemalt rahvusvahelise sanktsiooni riigisisest kehtestamist ja rakendamist ning näeb ette erikohustused finantssanktsioonide rakendamisel krediidi- ja finantseerimisasutustele, registripidajatele ja õigusteenuse osutajatele.
Lisaks luuakse seadusega rahvusvahelise sanktsiooni seaduses seni puudunud finantssanktsiooni rakendamise üksikasjalik regulatsioon ja järelevalve. Seaduse jõustumisel saab politsei- ja piirivalveameti rahapesu andmebüroost täiemahuline finantssanktsioonide järelevalve asutus.
Seadus jõustub nelja kuu möödumisel Riigi Teatajas avaldamisest.