/nginx/o/2008/08/08/63451t1he1a0.jpg)
Gruusia president Mikheil Saakašvili süüdistas tänases kolumnis Wall Street Journali veergudel, et Venemaa valmistas rünnakut Gruusiale pikalt ette, surumaks maha selles tärganud läänemeelset demokraatiat.
Saakašvili: sõja korraldas Venemaa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kreml kujundas selle sõja,» kirjutas Saakašvili, kelle sõnul puudutab konflikt vabadust kogu Euroopas, vahendas AFP.
Venemaa õnnestumise korral tähendab see lääne mõju lõppu kõigis endistes Nõukogude vabariikides, hoiatas ta. «Selge on see, et Venemaa praegune juhtkond soovib taastada neokoloniaalses vormis kontrolli terve kunagise Moskva mõjusfääri üle,» kirjutas Saakašvili.
Gruusia president juhtis tähelepanu sellele, et eelmisel nädalal toimunud vaenutegevuse eskalatsioonile eelnesid juba kuid provokatsioonid, esmalt Abhaasias ja hiljem Lõuna-Osseetias, kus ägenesid rünnakud grusiinide positsioonidele.
«Minu valitsus vastas ühepoolse relvarahuga, separatistid hakkasid ründama tsiviilelanikke ja Vene tankid ületasid Gruusia riigipiiri. Meil polnud muud valikut, kui kaitsta oma tsiviilelanikke ja taastada konstitutsiooniline kord,» põhjendas Saakašvili oma otsust minna pealetungile.
Gruusia püüdis presidendi kinnitusel järjekindlalt tuua Abhaasia ja Lõuna-Osseetia rahumeelselt tagasi riigi rüppe, pakkudes täielikku kaitset sealsete elanike õigustele ja huvidele. Venemaa kohtles aga neid piirkondi nagu enda provintse, suurendades kogu aeg oma kontrolli ja saates julgeolekuohvitsere sealseid separatistlikke režiime juhtima.
Kauakestvad vaidlused separatistidega on riigipea hinnangul aga vaid ettekäändeks Venemaa agressioonile. «Tegelikult on see sõda Gruusia iseseisvuse ja tuleviku pärast,» tõdes ta. «See on ennekõike sõda sellise Euroopa pärast, milles meie lapsed elama hakkavad.»
Gruusia langemine tähendaks tema hinnangul ka lääne langemist terves endises Nõukogude Liidus ning kaugemalgi. «Naaberriikide liidrid – olgu nad Ukrainas, teistes Kaukaasia riikides või Kesk-Aasias – peavad hakkama kaaluma, kas vabaduse ja sõltumatuse hind on äkki tõesti liiga kõrge,» selgitas Saakašvili.