Eurotoetuse abil sai ühest Kiviõli poolkoksiprügilast haljasala, teisest aga spordikeskus

Foto: Kiviõli Seikluskeskus

Rahvasuus ekslikult tuhamägedeks nimetatud Kiviõli tööstusjäätmete ja poolkoksi prügilad ehitati Euroopa Liidu struktuurivahendite ja riigi raha abil turvaliseks haljasalaks ning maailmatasemel spordikeskuseks.

Ida-Virumaale iseloomulikud mäed, mille tipust paistavad selge ilmaga Soome lahes asuvad Tütarsaared ja Suursaar, Narva elektrijaamade korstnad ning mitme kiriku tornid, on tegelikult prügilad. Kiviõlis on neid koguni kaks – vana ja uus. Põlevkivi kaevandamise ja põlevkiviõli tootmise tõttu kerkima hakanud tööstusjäätmete ning poolkoksi prügilad on ohtlikud, kui nendega ei tegeleta. Eesti riik eesotsas keskkonnaministeeriumiga on võtnud maaomanikuna kohustuse ning lubanud Euroopa Komisjonile prügilatest tulenevad keskkonna- ja terviseriskid maandada.

Kasutust mäest spordimekaks

Kiviõli vanale mäele ladestati poolkoksijäätmeid aastail 1922–1967, kuni torm lõhkus mäele ehitatud transpordirajatised. Sel ajal ei julgenud keegi arvata, et 2001. aastal lumelaudadega mäest alla sõitval seltskonnal sünnib idee rajada sinna suusakeskus.

Nüüdseks on poolkoksimäest 12 aasta jooksul ehitatud maailmatasemel tervise-, suusa-, moto-, ratta- ja seiklussporditegevusi ning rahvusvahelisi suurvõistlusi pakkuv seikluskeskus, mis paikneb 80 ha suurusel alal, selle südames 6,2 miljonit tonni poolkoksi ja põlevkivituhka.

Kõik see ei tulnud aga kergelt, sest suusaradade rajamisega kaasnesid ulatuslikud pinnasetööd. Poolkoksimäe sulgemisprojekti toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus 800 000 euroga. Tööde käigus teisaldati 110 000 kuupmeetrit pinnast, mägi kaeti kasvupinnasega, haljastati ning istutati 1400 mändi.

Kiviõli seiklusturismi keskuse lõplikuks väljaarendamiseks eraldas EAS 2011. aastal piirkondade konkurentsivõime meetmest 3 miljonit eurot Euroopa Regionaalarengu Fondi raha.

Eelmisel talvehooajal külastas Kiviõli seiklusturismi keskust kahe kuu jooksul üle 14 000 inimese, mis tõestab, et turvaliselt suletud ja haljastatud tööstusjäätmete prügilatele saab loomingulise lähenemise, ärilise mõtlemise ja hea tahtmise korral anda uue elu.

«Me ei jaksa enam oodata, panime kahuri käima – küll see külm siis ka tuleb,» teatas keskus novembri lõpupäevil tehislume tootmisest oma Facebooki-lehel, kutsudes huvilisi Kiviõli tehismäele juba talverõõme nautima.

Mustast mäest roheliseks

Kiviõli uuel poolkoksimäel, mille tegevusaastad jäid ajavahemikku 1951–1990, tehti veel sel aastal keskkonnaministeeriumi eestvõttel suuremahulisi sulgemistöid. «Tegemist oli väga järskude nõlvadega, mis tuli kujundada laugemaks,» meenutas keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialist Raimo Jaaksoo ühtekuuluvusfondist 6,4 miljoni euroga rahastatud projekti töid. Teiseks suuremaks väljakutseks olid kuumenenud alad, mis ladestuse ümberkujundamisel paljandusid. «Nendega tuldi sobiva tööde tehnoloogia kasutamise abil toime,» lisas Jaaksoo.

Tööstusjäätmete ja poolkoksiprügila sulgemisega paranes Kiviõlis oluliselt elukeskkond, sest hoolikalt kavandatud ja teostatud tööde käigus on likvideeritud õhureostus – tolm, väävelvesinik – ja takistatud on ka reostuse edasine levimine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette. «Mõju kogukonnale on peale otsese keskkonnaseisundi paranemise ka ala visuaalne väljanägemine,» selgitas Jaaksoo. «Tegemist on mäega, millel hakkab arenema rohttaimestik ja sinna on istutatud kased.»

Otsest avalikku kasutust suletud ja haljastatud uue poolkoksimäe aladel praegu Jaaksoo kinnitusel ei ole, kuid mehe sõnul näitavad nii Eesti kui ka rahvusvahelised kogemused, et selliste alade mõistlik maakasutus näiteks energia tootmiseks – rajades tuulepargi või paigaldades alale päikesepatareid – on siiski võimalik.

Ladestuste ümberkujundamise, katmise ja haljastamise tööd jätkuvad Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi 33,5 miljoni euro toel ka Kohtla-Järve poolkoksiprügila alal, kus peaks töö lõppema 2014. aastal.