Eesti on rahvusvahelise organisatsiooni Transparency International korruptsioonitajumise tabelis 28. kohal, kerkides mullusega võrreldes neli kohta.
Eesti kerkis korruptsioonitajumise tabelis nelja koha võrra
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti sai korruptsioonitajumise 2013. aasta tabelis 68 punktiga 28. koha, jagades seda sama skoori saavutanud Katariga. Eestist ja Katarist koha võrra ettepoole jäid Araabia Ühendemiraadid 69 punktiga, 30. kohale tuli Botswana 64 punktiga.
Möödunud aastal sai Eesti korruptsioonitajumise tabelis 64 punktiga 32. koha, jäädes Hispaania (65 punkti ja 31. koht) ja Bhutani (63 punkti ja 33. koht) vahele.
Käesoleva aasta tabeli tipus ehk korruptsioonitajumise indeksi järgi madalaima korruptsioonitasemega riigid on Taani ja Uus-Meremaa, esikümnesse mahub neli Skandinaavia riiki.
Ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimehe Jaanus Tehveri sõnul on edasiliikumine tabelis rõõmustav, kuid samas tuleb tähele panna, et positiivseid hinnanguid anti Eestile eelkõige reeglite ja seaduste loomise eest, mitte aga selle eest, kuidas nendest reeglitest kinni peetakse.
Ühingu hinnangul võib Eesti tulemuse neljapunktiline paranemine olla seotud sellega, et rahvusvahelised eksperdid pidasid positiivseks uue korruptsioonivastase seaduse jõustumist ja uue riikliku korruptsioonivastase strateegia koostamist. Ühing osales omapoolsete ettepanekutega mõlema dokumendi koostamises.
«Korruptsioonitajumise indeksi tabeli esimeses otsas olevate riikideni jõudmiseks tuleb Eestil veel siiski palju pingutada,» ütles Jaanus Tehver. «Ühelt poolt on Eestil vaja näidata, et kehtivaid seadusi ka tegelikult täidetakse ning rikkumiste kahtlustele alati adekvaatselt reageeritakse. Teiselt poolt on oluline rakendada rohujuuretasandi meetmeid praktiliste käitumisjuhiste juurutamiseks ja teadlikkuse tõstmiseks ning üldise juhtimiskultuuri parandamiseks nii avalikus kui erasektoris.»
Ühingu hinnangul on palju võimalik ära teha ka ilma uusi seadusi vastu võtmata ning riigi initsiatiivi või sundi ootamata. «Oluline on teadvustada, et korruptsiooni vastu võitlemine ei ole üksnes riigi või kitsalt politsei ja kohtute ülesanne, selles on oma roll igal juhil ja ka üksikisikul. Märkimisväärne tõus korruptsioonitajumise indeksi pingereas ei saa tulla ilma, et muutuks Eesti ühiskonna suhtumine korruptsiooni ilmingutesse ja tahe iga isiku tasandil probleemi lahendamiseks midagi ise ära teha,» ütles Tehver.
Eesti korruptsioonitaseme vähendamiseks kavandab ühing Korruptsioonivaba Eesti mitmeid tegevusi. Üks hämar valdkond on äri ja poliitika vahelised suhted, mis pole selged ega läbipaistavad. Selleks kavandab ühing lobitegevust puudutavat projekti, mille eesmärgiks on lobitegevuse reguleerimine ja huvide konflikti vältimine majanduse ja poliitika ristumiskohtadel.
Samuti on ühingu hinnangul vajalik endiselt saavutada, et riigikogu koostaks endale käitumiskoodeksi. Kahetsusväärselt on senised katsed koodeksit koostada parlamendis summutatud. Niimoodi on parlament jätnud kasutamata võimaluse, et koodeksi koostamise protsessi kaudu parandada Eesti poliitilist kultuuri ning vähendada jokk-skeemide kasutamist seadusandja tasandil. Ühing pöördub veelkord riigikogu erakondade poole üleskutsega koostada parlamendiliikme käitumiskoodeks.
Rahul ei saa olla korruptsioonist teavitajate kaitsega, mis on ühingu hinnangul praegu Eestis liiga deklaratiivne.
Oma 68 punktiga on Eesti kaugel tabeli eesotsas olevatest Taanist ja Uus-Meremaast, mille tulemus on 91 punkti. Neile järgnevad 89 punktiga Soome ja Rootsi. Tabelis käsitletud 177 riigist on kõige lõpus Afganistan, Põhja-Korea ja Somaalia kaheksa punktiga. 100 punkti tähistab puhtaimat riiki, 0 tähistab täielikku korrumpeerumist.
Eesti korruptsioonitajumise indeksi koostamisel kasutati üheksat rahvusvahelist allikat. Kõige kõrgema hinde andis Eestile Bertelsmanni Fond – 81 punkti sajast. Kõige madalamalt hindasid Eestit Economist Intelligence Unit – 54 punkti ja Political Risk Services – 60 punkti. Allikate hinnang käsitleb viimast kahte aastat. Indeks on erinevate uuringute ja ekspertrühmade hinnangute koondtulemus. Iga uuringurühm keskendus teatud aspektidele korruptsiooniga seotud valdkondades. Ühisjoon on see, et korruptsioonitajumise indeks hindab korruptsiooni taset avalikus sektoris ja poliitikas.
Korruptsioonitajumise indeks on koostatud vastavalt iga riigi analüütikute ja ärimeeste hinnangutele korruptsiooni määra kohta riigis. Mida lähemal on punktiskoor väärtusele 0, seda kõrgemaks hinnatakse korruptsioonitaset riigis ja mida lähemal on see väärtusele 100, seda madalamaks.
Tabeli esikümnes jagavad esikohta Taani ja Uus-Meremaa 91 punktiga, kolmandat kohta Soome ja Rootsi 89 punktiga, viiendat kohta Norra ja Singapur 86 punktiga, seitsmes on Šveits, kaheksas Holland 83 punktiga, üheksandat kohta jagavad Kanada ja Austraalia 81 punktiga.
Leedu tuli tänavuses tabelis 57 punktiga 43. kohale, 53 punkti saanud Läti 49. kohale.
Tabeli viimases kümnes jagavad 168. kohta Süüria, Türkmenistan ja Usbekistan 17 punktiga, 171. on Iraak 16 punktiga, järgnevad Liibüa 15, Lõuna-Sudaan 14, Sudaan 11 punktiga ning tabeli viimast kohta jagavad Afganistan, Põhja-Korea ja Somaalia 8 punktiga.
Sel aastal ei saanud ükski 177 vaadeldud riigist maksimumpunkte.
«Korruptsioon kahjustab enim vaeset elanikkonda,» ütles Transparency teadur Finn Heinrich AFP-le. «Seda kinnitab pilk tabeli lõpuosa riikidele. Neis riikides tekitab korruptsioon enim kahju vaestele. Need riigid ei pääse vaesuslõksust iial, kui nad ei asu korruptsiooniga võitlema,» lausus ta.
Transparency juhi Huguette Labelle'i sõnul näitavad tabeli esiosa riigid selgelt, kuidas läbipaistvus toetab aruandekohustust ning aitab tõkestada korruptsiooni. «Siiski jäävad ka nende riikide puhul korruptsiooniriskideks erahuvide mõjuvõim avaliku sektori otsuste üle, valimiskampaaniate rahastamine ja järelevalve suuremahuliste riigihangete üle.»
2009. aasta tabelis jagas Eesti 27. kohta Küprose ja Sloveeniaga. Nii Eesti, Küpros kui Sloveenia said korruptsioonitajumise tabelis 6,6 punkti. Sama palju punkte sai Eesti ka 2008. aastal. 2010. aasta tabelis oli Eesti 6,5 punktiga 26. kohal. 2011. aasta tabelis sai Eesti 6,4 punktiga 29. kohal.
Ühing Korruptsioonivaba Eesti on mittetulundusühing, mille eesmärk on korruptsioonivastane tegevus ning läbipaistvuse suurendamine ühiskonnas ning Transparency Internationali esindaja rolli täitmine Eestis. Ühingu oluline toetaja on Avatud Eesti Fond.