/nginx/o/2013/12/02/2661940t1h125b.jpg)
Riigikogu esimees Ene Ergma avaldas täna toetust organisatsioonile, mis ühendab üle maailma 20 miljonit välisukrainlast.
Ergma: Ukraina demonstratsioonidel tuleb hoiduda vägivallast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ergma kohtus täna riigikogus miljoneid välisukrainlasi ühendava ning demokraatia ja inimõiguste eest seisva Ukrainlaste maailmakongressi presidendi Evgen Tšoliga.
Ukraina sündmustest rääkides rõhutas Ergma, et tähtsaim on riigis toimuvatel demonstratsioonidel ära hoida vägivald ja inimohvrid.
«Vägivalla kasutamine rahulike meeleavaldajate vastu on vastuvõetamatu! Ukraina võimud peavad viivitamatult alustama dialoogi opositsiooni ja kodanike liikumiste esindajatega olukorra eskaleerumise vältimiseks ja ühiskonnas valitsevate pingete kiireks lahendamiseks,» ütles Ergma.
Kohtumisel puudutati ka hiljuti Vilniuses toimunud Euroopa Liidu Idapartnerluse tippkohtumist. «On tõesti kahju, et Ukraina praegune võim jättis kasutamata võimaluse kirjutada Vilniuses alla leping, mis viinuks Ukraina suhted ja koostöö Euroopa Liiduga põhimõtteliselt uuele tasandile. Ukraina valitsejad loobusid esindamast rõhuva enamuse oma kodanike soove ja vaateid ning otsustasid muude huvide kasuks,» ütles Ergma.
Riigikogu esimees lisas, et Euroopa Liit on alati valmis Ukrainaga kahepoolselt läbi rääkima ja tegema mõistlikke kompromisse ning väljapressimisele sarnanevad nõudmised aga Euroopa läbirääkimiste laua taha ei sobi. Samas tõdes ta, et Ukrainal on lahendada mitme tundmatuga võrrand ja see on keeruline.
Ukrainlaste maailmakongressi president Evgen Tšoli ja Eesti ukrainlaste kongressi esimees Vira Konõk andsid Ene Ergmale üle tänukirja parlamentaalsel tasemel Ukrainas 1932-1933 toimunud genotsiidi hukka mõistmise eest. Eesti oli esimene riik, kes on ametlikult tunnistanud neil aastatel Ukrainas toimunud näljahäda rahva vastu suunatud genotsiidiks.
Riigikogu mõistis 1993. aasta 20. oktoobril vastu võetud avalduses hukka kommunistliku genotsiidipoliitika Ukrainas. Pöördumises ukraina rahva poole seisab: Armsad ukraina sõbrad! Eesti rahvas on solidaarne ukraina rahvaga ning mälestab koos temaga talle 1932. ja 1933. aastal osaks saanud ränga genotsiidi ohvreid.
Ukrainlaste maailmakongress koondab organisatsioone kokku 33 riigis, sealhulgas Eestis. Ukrainlasi elab Eestis ligi 28000, mis on suuruselt teine vähemusrahvus.