:format(webp)/nginx/o/2012/12/28/1504316t1h82f3.jpg)
Eesti Arstide Liidu üldkogu ühispöördumises leiavad arstid, et praegune tervishoiukorraldus sunnib neid ravima haigeid aina kiiremini ja kvaliteedis järeleandmisi tegema.
Arstide Liidu üldkogu: arstide streigiga antud sõnum pole poliitikutele kohale jõudnud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meie riigis tervishoiu käekäiku määravad poliitikud peavad kvaliteeti oluliseks ainult sõnades. Esikohal on kvantiteet ja raviasutuste edukus sõltub sellest, kui palju haigeid haiglast läbi käib. Mida lühem aeg kulub patsiendile arstikabinetis ja mida vähem päevi saab ta olla haigevoodis – seda kasulikum äriettevõttest haiglale. Mida odavam ravi – seda kasulikum riigieelarvele. Efektiivsuse hind on üha pealiskaudsem patsiendikäsitlus ja tervishoiutöötajate kasvav koormus. Arstkonna arvates on viimane aeg sellele konveierile hädapidurit tõmmata,» seisab pöördumises.
Kuna riigi panus tervishoidu on tagasihoidlik, oleks arstide hinnangul õiglane, kui vähemalt ravikindlustusmaks kasutatakse vajalikeks tervishoiukuludeks, mitte riigieelarve tasakaalustamiseks.
Samuti ei tohi haigekassat allutada rahandusministri diktaadile, vaid kassal peab olema õigus iseseisvalt tervishoiukulude üle otsustada.
«Meie tervishoidu on liiga kaua juhitud nagu projektiteatrit – eelarveaasta kaupa. Vaja on terviklikku kontseptsiooni, pikaajalisi eesmärke ning selget tegevuskava ja planeeritud ressursse nende eesmärkideni jõudmiseks,» pakuvad arstid.
«Erakonnad räägivad oma programmides tervisest kui prioriteedist, kuid otsuste langetamisel jääb see tagaplaanile. Poliitilised otsused ja programmid vajavad põhjalikku tervisemõju analüüsi, et hinnata nende mõju rahvastiku tervisele.»
Pöördumises leitakse, et eelmisel aastal arstide streigiga saadetud sõnum ei ole kahjuks otsustajatele kohale jõudnud.
«Üksnes hea tahe ja ümarlauad ei paranda olukorda, kus haiged ei saa õigel ajal vajalikku abi, sest haigekassal ei ole raha või arst on liiga kaugel või arsti ei olegi. Selle eest peaksid vastutama need, kes on seatud otsuseid tegema – riigikogu, valitsus, sotsiaalministeerium. Arstid vastutavad oma töö eest. Tahame pühendada piisavalt aega patsientidele, et ravi oleks tulemuslik, aga ka iseendale, et säilitada tervis ja töövõime.»