Elektriohutusnõuete eiramine on eluohtlik

Elektriohutustööde eiramine on samavõrd ohtlik kui nende tööde asjatundmatu isetegemine. Asjatundjad veenduvad tehnilise kontrolli käigus elektripaigaldise ohutuses ja annavad vajadusel soovitusi. Foto: Raigo Pajula

Keerulistes majandusoludes otsitakse võimalusi kokkuhoiuks kõikjalt, nii ka korterelamute majandamisel. Paljud korteriühistud kasutavad kulude kärpimise ühe võimalusena kahjuks ka ohutusnõuete eiramist.

Nii loobutakse näiteks elektriohutuse tagamiseks mõeldud kulutuste tegemisest. Samas ei teadvustata, et kulude kärpimine sellisel moel kätkeb endas ohtusid nii inimestele kui ka varale.
Kokkuhoiust tulekahjuni

Elektrisüsteemi kulumisest tekkivate ohtude tuvastamiseks tuleb spetsialistidel lasta süsteem üle vaadata ja puudused kaardistada. Kui näiteks vee- ja kanalisatsioonitrasside purunemisel on seda veelekke näol visuaalselt võimalik tuvastada, siis elektrisüsteemi kulumist üldjuhul visuaalselt tuvastada pole võimalik.

Tagajärg võib aga olla traagiline – tekkinud lühisest võib alguse saada tulekahju. Päästeameti statistika kohaselt toimub Eestis aastas ligi kakssada elektrist põhjustatud tulekahju, milles on hukkunud ka inimesi.

Kokkuhoid ohutuse arvelt tingib kindlasti üha kurvema statistika põlenud hoonetest, hävinud varast ning vigastatutest ja hukkunutest. Tasub mõelda sellele, et tulekahjudest põhjustatud kulud ja kahju on kordades suuremad, kui tehtavad kulutused elektrisüsteemi korrashoiule.

Samuti tuleb silmas pidada, et enamik kindlustusi võtab oma hüvitiste maksmisel arvesse, kas hoone elektripaigaldise ekspluatatsioonil on järgitud kõiki seadustega ettenähtud nõudeid. Juhul kui seda tehtud pole, siis hüvitisi ei maksta.

Ohutuse tagamiseks peavad hoonete omanikud ning valdajad olema kursis ohutusnõuetega. Elektriohutusnõuded on Eestis kehtestatud elektriohutusseadusega.

Seaduse eesmärgiks on vähendada ja vältida elektriga seotud ohtusid ja elektromagnetilisi häireid inimestele, varale ja keskkonnale.

Kontrolli elektriohutust

Lisaks üldistele elektriohutusnõuetele on hoonete omanikele ja valdajatele põhilisteks nõueteks elektripaigaldise tehniline kontroll ja käidukorraldus.

Tehnilise kontrolli käigus hinnatakse elektripaigaldise korrasolekut, tutvutakse dokumentatsiooniga ning katse- ja mõõtmistulemustega, vajadusel tehakse täiendavaid kontrollmõõtmisi.

Kontrolli tulemuste põhjal hinnatakse, kas elektripaigaldis on korras või mitte. Kui elektripaigaldis on korras, väljastatakse omanikule tunnistus nõuetele vastavuse kohta koos tehnilise kontrolli aruandega.

Kui elektripaigaldis ei ole korras, esitatakse omanikule ainult tehnilise kontrolli aruanne, milles on välja toodud avastatud puudused. Selle aruande põhjal saab omanik teada, mida ta peab tegema selleks, et elektripaigaldis korda saaks.

Tehniline kontroll on vajalik, kuna enamjaolt ei oska elektri-paigaldise omanik või valdaja ise puudustele tähelepanu pöörata. Tehniline kontroll tagab ekspertabi ning selgitab välja vajaduse paigaldise korrastamiseks või ümberehitamiseks ning soovitab tehtavaid töid.

Tehnilist kontrolli võivad teostada ainult need ettevõtted, mis on registreeritud majandustegevuse registris kui elektri-paigaldise tehnilise kontrolli teostajad.

Mitme korteriga elamutes tuleb korraline tehniline kontroll viia läbi korterivaldajate ühiskasutuses olevas elektripaigaldises – koridorides, keldrites, pööningutel jm. Korterites on korraline kontroll vabatahtlik.

Käidukorralduse eesmärgiks on tagada elektripaigaldise ohutus ja töökorras olek. Käidu teostamise eest vastutab elektri-paigaldise käidukorraldaja, kes peab koostama elektripaigaldise käidukava, kontrollima selle järgimist ja olema alati kättesaadav vajalike hooldustööde tegemiseks.

Käidukorraldaja peab olema kindlasti määratud elektripaigal-disele, mille peakaitsme nimivool on üle saja ampri. Väiksema peakaitsmega elektripaigaldistes pole käidukorraldaja nõutav, vaid pigem soovitatav.
Käidukorraldajaks saab olla üksnes elektritöödega tegelev ettevõte või isik, kellel on vastav pädevustunnistus.

Sanktsioonid eirajatele

Elektriohutusseaduses kehtestatud nõuete üle teostab riiklikku järelevalvet Tehnilise Järelevalve Amet. Kui järelevalve käigus tuvastatakse, et seadusega sätestatud nõuded on korterelamus täitmata, teeb järelevalvet teostav ametnik hoone omanikule kas ettekirjutuse või määrab rahalise karistuse.

Sanktsioon sõltub elektriohutusnõuete eiramise ulatusest. Elektriohutusnõuete rikkumise eest on seadusega ette nähtud rahaline karistus juriidilise isiku puhul kuni 50 000 ja füüsilise isiku puhul kuni 18 000 krooni.